Petturid lähevad aina professionaalsemaks: eelmise aasta jooksul peteti Eesti inimestelt välja ligi 9 miljonit eurot

2021. aasta lõpukuudel oli laenuaktiivsus väga kõrge ning majapidamiste laenuportfelli maht ületas märgilise 10 miljardi piiri ja ettevõtete laenumaht jõudis 8 miljardi euroni.

2022. aasta algus tõi kaasa tavapärase hooajalise languse laenunõudluses: ettevõtetele väljastati uusi laene 245 miljoni euro ja majapidamistele 165 miljoni euro ulatuses.

Eraisikute laenuportfelli maht ületab jaanuari lõpu seisuga 10,3 miljardit, ettevõtete oma 8,3 miljardit eurot. Enam kui 60 päeva laenumaksega võlgu jäänud laenude maht on endiselt rekordmadalal tasemel. Ettevõtete seas kukub võlgnevuses laenude maht ikka tempokalt, olles jaanuari lõpu seisuga veidi alla 17 miljoni euro.

Eraisikute probleemsete laenude maht on samuti endiselt madal – 18,4 miljonit eurot. Aasta tagasi oli laenudega hädas olijate laenuportfelli maht eraisikute seas 33 ja ettevõtete seas 46 miljonit eurot. Ettevõtete probleemsete laenude maht on seega kahanenud umbes kahe kolmandiku, kodumajapidamistel aga pea poole võrra.

„Meie inimesed ja tööandjad on majanduskasvust osa saanud ja jätkuvast pandeemiast sõltumata lõppes 2021. aasta Eesti jaoks väga hästi," sõnas pangaliidu juhatuse esimees, SEB Panga juht Allan Parik. „Alanud aasta märksõnadeks on ettevõtete jaoks kindlasti kasvav tööjõupuudus ja palgasurve, samuti inflatsioon, mis kasvatab kõiki sisendhindu. Kiire energiahindade kasvuga said pihta nii ettevõtted kui pered. Aasta alguse väga kiire hinnakasv teeb murelikuks, ent praegu on siiski alust arvata, et aasta edenedes inflatsioon taltub.

Rõõmu teeb samas, et eraisikute kontodele on pandeemia-aastatega kogunenud rekordmahus hoiuseid ning aktiivselt tegeletakse investeerimisega. Ehkki hinnakasv on kiire ja ka julgeolekuolukord on muutunud keerulisemaks, on Eesti ettevõtete ja eraisikute kindlustunne endiselt pigem kõrge," hindas Parik.

2022. aasta jooksul võib aset leida ka sündmus, mida paljud Eesti laenuvõtjad enam ei mäletagi – Euribori kasv üle nulli. „Ameerika keskpank on juba intresse tõstnud ning turud ootavad sarnast käitumist ka Euroopa keskpangalt. Analüütikud leiavad, et aasta lõpuks võib Euribor kerkida õige pisut üle nulli," rääkis Parik ja lisas, et see tõstaks pea kõigi Eesti laenuvõtjate igakuiseid laenumakseid, sest reeglina on laenuintress seotud kuue kuu Euriboriga.

Endiselt on pankade jaoks aktuaalne telefonikelmuste temaatika. Nimelt ei näita inimestelt välja petetavate summade maht ega ka pettuste ohvriks langenute hulk vaibumise märke. „Eelmise aasta jooksul peteti inimestelt välja ligi 9 miljonit eurot," sõnas Parik.

Ka uue aasta algul on petturite tegevus jätkunud, ehkki meetodeid muudetakse iga paari kuu järel veidi. Uue aasta algul on aga lisandunud uus muret tekitav areng – inimesed, kes ise otsivad internetist suurt tootlust, lubavaid investeerimisvõimalusi. Parik rõhutas, et kui keegi lubab kiiresti ulmelist tootlust, siis tegu ilmselt ongi ulmega. „Petturid lähevad aina professionaalsemaks. Veebilehed, kus nad end kui professionaalseid varahaldureid tutvustavad, võivad asjatundmatule inimesele näida igati tõsiseltvõetavad," rääkis ta.