Kui aga lisada siia jaanuaris toimunud aktsiaturgude languse, on 22. veebruari seisuga langus aasta algusest umbes -8%. Langus ei ole säästnud ka pensionifonde, kuid madalama riskiga fondides on kaotused siiski üsna väikesed, eriti arvestades eelmise aasta kasvunumbreid.

SEB pensionifondides otseinvesteeringuid Venemaal ega Ukrainas ei ole. Marginaalselt on nende riikide risk läbi teiste fondide, kuid sellise riski osakaal jääb sõltuvalt fondist, suurusjärku 0,12%-1,06%. Venemaa ja Ukraina varade ja valuutade käekäik mõjutab meie pensionifondide kliente vaid mikroskoopiliselt. Jälgime hoolikalt sanktsioneeritavate ettevõtete nimekirju, et mitte rahastada keelunimekirjades olevaid ettevõtteid ning sama nõuame ka teistelt fondivalitsejatelt, kelle toodetesse oleme investeerinud.

Venemaa sõjaväe tegevuse laiendamine teise riigi territooriumil toob kaasa erinevaid sanktsioone ning nende mõju ulatub sõjapiirkonnast kaugemale. Vaadates aga maailmamajanduse jõujooni, on see mõju siiski SEB hinnangul üsna piiratud. Aktsiaturgude kontekstis on hetkel olulisemad sündmused toimumas inflatsioonirindel, kus keskpangad on üksteise järel andmas signaale laenamise kallinemisest. Oleme pensionifondide riskitaset veidi vähendanud, kuid vaatame aktsiaturgude poole endiselt optimistlikult. Hetkel tundub, et inflatsioon siiski kontrolli alt ei välju ning maailmamajanduse ja ettevõtete tervis on kõigest hoolimata suhteliselt hea.

Kui geopoliitilised võbelused tunduvad siiski liiga närvilised, tasub üle vaadata oma fondivalik. Pensionifondi riskitase peaks vastama nii pensionikoguja vanusele kui riskitaluvusele. Kõige kehvem on variant, kui valitud on enda taluvuse jaoks liiga riskantne fond ja tormatakse seda närvilisuse haripunktis vähemriskantseks vahetama. Tasub meeles pidada, et pensionikogumine on nagu maraton – ka hiljuti toimunud Tartu suusamaratoni jaoks tuli valida nii õiged suusad, õige määre ning enne esimest rasket tõusu võttes mitte ära kohkuda ega pooleli jätta.