28.02.2022, 07:49
Metsainvesteering kui tulevikku suunatud rahapaigutus
FOTO:
Inimeste käes olevad rahalised ressursid otsivad lisaks vahetule tarbimisele üha rohkem kohti, kus investeerimise kaudu kasvada ehk väärtust juurde luua. See on loomulik protsess, millele annavad hoogu nii üldine jõukuse suurenemine kui ka järjest laienevad võimalused. Asjaosalised teavad rääkida, et metsanduses on investeerimisturg aasta-aastalt üha aktiivsem ja kindlasti mitte ilma põhjuseta.
Ajal, mil inimeste käes on raha rohkem kui kunagi varem, tõmbab kõik investeerimisega seonduv nii meie endi kui ka meie järeltulijate tulevikku silmas pidades järjest suuremat tähelepanu. Mõistagi vajab ka igapäevaelu meeldivat elamist, kuid milleks lasta kogu rahal lihtsalt tarbimise või inflatsiooni kaudu kuluda?
Kes ja miks ostavad?
Märkimisväärne osa investeerimishuvilisi jõuavad vähemalt mõttetasandil oma plaanidega ka metsanduseni ja reaalselt võetakse see teekond ette väga erinevatel põhjustel. Kes on juba suurem ja teadlikum investor, kellele sajab metsakrunt ootamatult kätte päranduse või kingituse kaudu, kes teeb alles asjaga tutvust ning otsustab pärast spetsialistidega konsulteerimist endale mõnehektarilise metsatuka osta. Tõepoolest, alati ei peagi ise kõigega otsast lõpuni hästi sina peal olema, vaid sobivat oskusteavet saab mugavalt asjatundjate käest. Metsa omav inimene ostuhuviliste puuduse üle kindlasti kurtma ei pea, pigem on küsimus selles, millal, kuidas ja kui kallilt ta seda võiks müüa.
„Metsainvesteering on eelkõige võrreldav kinnisvarainvesteeringuga. Sarnaselt kinnisvaraga ei müüda metsa päevapealt. Samas ei saa metsa sarnaselt korteritega lihtsalt juurde ehitada. Mets on olnud läbi viimase 20 aasta üks suurima likviidsusega varasid. Soovi korral on metsa peaaegu alati võimalik hea hinnaga ära müüa. Investorite huvi on olnud ikka väga suur,” ütleb erinevaid metsalahendusi pakkuva HD Foresti juhataja Toomas Kams.
HD Foresti kliendisuhete ja METSAlahenduste juht Kristi Nigul sõnab, et hetkel on metsaostjate seas nii investeerimissooviga ettevõtteid kui ka järjest rohkem eraisikuid, kes metsas pikemaajalist rahapaigutuse eesmärki näevad. „Turg ei ole ühekülgne, vaid hästi mitmekülgne. Järjest rohkem on vaba raha omavaid eraisikuid, kes proovivad sellele võimalikult head paigutusviisi leida, mida mets kahtlemata on. Eraisik ei osta küll sadu hektareid nagu mõned investorid, vaid pigem väiksemaid kinnisistuid.”
Mida vaja ise teha ja teada ning kelle abi kasutada?
„Meie oleme spetsialistid, kes saavad aru ja mõtestavad sinu soove ja võime öelda, mis on selle metsa hetke rentaablus ning mis väärtust omab see 20–30 aasta pärast. Asi nõuab õiget visiooni. Sa pead aru saama kõikidest aspektidest, kuludest ja tuludest. Sa kas omad ise teadmisi või kasutad oma ala spetsialiste, kes suudavad anda soovitusi ning kliendiga koos metsa majandada, et tema seatud eesmärgid saavutada,” ütleb Toomas Kams. Kinnistu müümine on Kamsi sõnul iseenesest lihtne, kuid täpsemalt rahalisi allikaid analüüsida ja kaaluda juba keerulisem.
Kindlasti tasub kahetsemise vältimiseks eelnevalt spetsialistidega nõu pidada – seda nii metsakinnistu ostmisel kui ka müümisel. Väljend „tark ei torma” on lisaks kõigele muule vägagi kohane ka metsandust puudutavates tehingutes. Kusjuures päranduseks saadud metsa kiirkorras müümine pole sugugi alati rumal tegu, kuid vaid mitmete aspektidega eelnevalt arvestades ja juhul, kui edasine huvi metsanduse vastu puudub.
Mitte vaid pikaajaline investeering
Laialt on ka levinud väärarusaam, et metsa investeerimise puhul on tegu igal juhul pikaajalise, aastakümnetepikkuse investeeringuga. Rääkides metsast, räägime kinnistust. Inimene võid osta metsa, mis küll läheb raiesse alles 50 aasta pärast, kuid see ei tähenda, et sellel poleks väärtuse juurdekasvu ka juba mõne aasta pärast. Ilmselgelt on, sest puude kasv toimub ju pidevalt. Ega siis asjata öelda, et majandusega võib juhtuda palju asju, kuid puud kasvavad sellest hoolimata. Samuti ei nõua 10-aastane metsaomaniku periood olukorraga pidevat kursisolekut. Mets vajab küll regulaarset, vähemalt üle aastast monitoorimist, kuid ka selle jaoks on olemas oma ala spetsialistid, kes metsas nii head kui vead suudavad kaardistada. Korrashoidmist väärib iga mets, olgu 1 või 100 hektari suurune. „Piisab vaid meiega 2–3 päeva jooksul metsas jalutada ja põhjalikult nõu pidada,” ütleb Kams.
Loodusliku mitmekesisuse suurendamine
Ajaga ei ole suurenenud mitte ainult metsa enda, vaid ka metsa kõrvalsaaduste (CO2 ja bioloogiline mitmekesisus) väärtus. Kliimamuutus ja Euroopa rohepööre annavad metsandusele uue ja suurema eesmärgi. Mets pole mitte lihtsalt maa-ala ja hunnik puitu, vaid oluline on metsa süsinikuringe – metsad on süsihappegaasi siduvad maismaa ökosüsteemid.
Laadad ja väliüritused, kus METSAlahendustega 2022. aastal lähemalt tutvuda saab:
Maamess – aprillis
Luige maaelu näituslaat – mais
Alatskivi vanavaralaat – juulis
Jäneda talupäevad – juuli lõpus
Kogu pere metsapäev – augustis
Jäneda sügispäevad – septembris
Metsarahva päev – septembris
Kui soovid professionaalset metsandusalast nõu ja abi oma metsa eest hoolitsemisel, kaalud metsa osta või hoopis maha müüa, võta esmalt ühendust METSAlahendustega:
