Energiajulgeoleku huvides väärivad kaalumist ka seni välistatud variandid

Venemaa jõhker agressioon Ukraina vastu on pannud paljud riigid, ettevõtted ja ka eraisikud tegutsema selle nimel, et lõpetada igasugune sõltuvus Venemaast. Juba kasutusele võetud meetmete kõrval on karm reaalsus, et päevast päeva saadab läänemaailm Venemaale sadu miljoneid eurosid meile vajaliku nafta ja gaasi eest.

USA on teatanud Venemaa naftaimpordi keelustamisest ja Suurbritannia lubab impordi lõpetada aasta lõpuks, ent mõlema riigi sõltuvus Vene energiast on oluliselt väiksem kui näiteks Saksamaal või ka Eestil. Seetõttu on need sammud pigem poliitiliselt kõlavad, kuid piiratud mõjuga. Mida saaks Eesti parema energiajulgeoleku huvides teha?

Üksnes impordi ümbersuunamisest ei piisa
Ehkki veeldatud maagaasi terminalide rajamine ja naftaimpordi ümbersuunamine on olulised sammud sõltuvuse vähendamisel Venemaast, ei ole sellel täit efekti, kui Vene nafta ja gaas leiab turul endiselt koha. Piltlikult, kui läänemaailm ostab Vene nafta asemel turult ära kogu Araabia nafta, siis on Hiina või India sunnitud puudujäägi asendamiseks ise senisest enam Vene naftat tarbima. Seetõttu tuleks mõelda samm kaugemale.

Lisaks impordi ümbersuunamisele on vaja vähendada energia tarbimist. Üksikisik saab selleks oma panuse anda näiteks langetades kodust temperatuuri kraadi võrra, efektiivsemaid kodumasinaid soetades või autosõidu asemel jalgsi või jalgrattaga liigeldes. Üha suuremat mõju omavad ka kodused päikesepaneelid. Igast sammust on täna abi.

Peamine mõju saab aga tulla riiklikul tasandil, kus oleks vaja julgeid otsuseid, et investeerida elektrivõrku, gaasil töötavate katlamajade asendamisse puiduhakkega, samuti elamufondi energiaefektiivsuse parandamisse. Paljud muudatused on teostatavad suhteliselt kiirelt ja neil on kokku väga suur mõju.

Tarbimist saab edukalt vähendada ka ettevõtlussektor, jälgides või vähendades oma autoparke ja võttes kasutusele juhitava tarbimise lahendused, kus kõrgete elektrihindade perioodil vähendatakse tarbimist ulatuses, mis ei sega tootmist, kuid aitab vähendada nõudlust.

Vajame tugevat kodumaist tootmist
Eeltoodu kõrval vajame kiireid investeeringuid aastaid alarahastatud energeetikasektorisse. Täna on erasektor valmis ja huvitatud rajama Eestisse suurel määral tuuleparke. Takistused sellele on paljuski bürokraatlikud, mitte majanduslikud. Ühelt poolt võtavad planeeringumenetlused pikki aastaid, teisalt ootavad paljud suured projektid jätkuvalt Kaitseministeeriumi uue radari taga.
Siinkohal ootaks riigilt otsustavamat tegutsemist. Seadusemuudatusega saaks energeetikasektorisse tehtavatele investeeringutele anda haldusmenetluses prioriteedi muude projektide ees, mis aitaks kiirendada ehitamiseks vajalike loamenetluste läbiviimist. Kui see vajadus oli nähtav juba detsembri kõrgete elektrihindade valguses, siis täna lisandunud geopoliitiliste kaalutluste tõttu on selline ajutine prioriteetide seadmine ilmselgelt vajalik.

Täiendava õhuseireradari osas peaks riik alustama läbirääkimisi, et kiirendada meie liitlaste abiga radari tarnet ja seda kasvõi paremas julgeolekuolukorras olevate piirkondade arvelt. Eesmärk peab olema, et uus radar saaks paigaldatud seni plaanitust varem. Ühelt poolt vajab seda meie riigikaitse, teisalt peame aga mõistma, et energiajulgeolek on tänase riigikaitse oluline osa – Vene väed on Ukrainas rünnanud esmajärjekorras just elektrijaamasid. Töötades radari kiirema paigaldamise nimel, aitame parandada nii riigikaitset kui ka energiajulgeolekut.

Kaaluka plaanina on Euroopa Komisjon välja tulemas kavaga investeerida Euroopa energiasektorisse seninägematuid summasid, et kõigest aastaga vähendada sõltuvust Vene energiakandjatest kuni 80% võrra ning suurendades investeeringuid taastuvenergiasse, LNG projektidesse, aga ka energiasäästu. Tegemist on väga ambitsioonika strateegiaga, mis eeldab, et investeeringute tegemiseks vajalikke seadmeid ja tööjõudu on piisavalt saadaval. Oluline on, et see plaan läheks käiku kohe, mitte pärast pikka bürokraatlikku protsessi. Täpsemalt on võimalik neid plaane hinnata pärast konkreetsete investeerimiskavade selgumist.

Kaaluda tuleb ka eksperimentaalseid projekte
Olukorda arvestades tuleks mõelda ka julgematele ja tavapärasest teistsugustele lahendustele. Nii näiteks võiksime luua riiklikul tasandil investeerimisfondi, mis aitaks rahastada eksperimentaalseid projekte nagu suuremahuline energiasalvestus pump-hüdroelektrijaamades või kodumaine tuulikutootmine.

Samuti tasuks vähemalt uuesti läbi mõelda poliitilistel põhjustel seatud piirangud teatud tootmisviisidele. USA-s tõi nafta- ja gaasisektorile uue elu frakkimine, mida Euroopas seni laialdaselt kasutatud ei ole. Tegemist on olulise keskkonnamõjuga tootmisviisiga, mis raiskab palju vett ning võib kaasa tuua teatud piirkondade seismilise ebastabiilsuse. Arvestades muutunud kaalukaussi, tuleks täna lauale tõsta ka sellised variandid ja neid vähemalt kaaluda.

Seega on mitmeid võimalikke samme, et vähendada sõltuvust Vene naftast ja gaasist. Nüüd on oluline need kiirelt töösse panna.