„Venemaa agressioon Ukrainas on toonud kaasa ebakindluse maailma toorme- ja finantsturgudel ning nii Eesti kui ka teised Euroopa Liidu riigid on seismas silmitsi ulatusliku toorainete puudujäägiga. Kuna Venemaa on olnud oluline allikas nii puidu, metalli kui väetiste importimisel, siis on Venemaa ja Valgevene suhtes kehtivatel sanktsioonidel oluline mõju paljudele Eesti tööstussektoritele. Kuid see on hind, mida oleme valmis maksma, et agressor peatada,“ sõnas minister Andres Sutt.

Suti sõnul on lisaks toorainepuudusele kergitanud Venemaa sõjategevus ka energiahindu, mis samuti mõjutab ettevõtete igapäevast toimimist ja konkurentsivõimet. Kuigi lahenduste leidmine on väljakutse kogu Euroopale, on ministri sõnul riigi ülesanne pakkuda ettevõtjatele kõiki võimalikke lahendusi. „Kui toorainet on puudu, siis saame ettevõtjaid toetada kohalike ressursside kasutuselevõtmise ajutise suurendamisega. Üheks selliseks ressursiks on puit ja raiemahtude ajutine suurendamine võimaldaks katta metsa- ja puidutööstuse, mööblitööstuse, ehitussektori jne vajadusi ning tagada meie metsasektori pikaajaline konkurentsivõime, samuti leevendada kriisi mõjusid,“ lisas Sutt.

Minister rõhutas, et kuigi rohepööre ja keskkonnasäästlik majandamine on tuleviku perspektiivis võtmetähtsusega, aitaks keskkonnaeesmärkide täitmise ajutine leevendamine Eesti majandusel tervikuna kriisiga paremini toime tulla ilma pikaajaliste keskkonnaeesmärkide saavutamist kahjustamata. „Seetõttu palume keskkonnaministeeriumi üle vaadata tänased raiemahud ja piirangud metsatöödega jätkamiseks, et toetada Eesti metsa- ja tööstusettevõtteid. Nii võimaldame ettevõtetel tulevikus veelgi paremini rohepöörde eesmärkide täitmisele pühenduda,“ lisas Sutt.