Eesti keskmine palk on viimasel aastal tõusnud statistikaameti info kohaselt 6,9 protsenti. Kuid kas palk on tõusnud, sest tööturule on tulnud uusi kõrgema palgaga töötajaid ja kadunud on madalama palgaga ametid või on ikkagi inimeste palgad samas töökohas tõusnud?

Statistikaameti andmete põhjal selgub, et umbes pooltel töötajatel võik olla palk viimase aasta jooksul tõusnud. Suurem palgatõus on märgatav ametirühmades, kus palgad ongi üldiselt kõrgemad. Kolmandikul juhtidel ja 36% tippspetsialistidel oli 2021. aasta neljanda kvartali keskmine töötasu üle 200 euro võrra suurem kui 2020. aasta samas kvartalis.

Samale palgatasemele olid kvartalite võrdluses kõige sagedamini jäänud põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöölised. Seejuures tuleb aga arvestada, et kindlal osal põllumajanduse oskustöölistel ei ole neljanda kvartali palk aasta vaates maksimaalne palk. Lisaks paistavad silma mõned ametid, kus palk kriisi tõttu langes – näiteks turismi valdkonnas.

Kas sooline ebavõrdus eksisteerib endiselt?
Soo järgi palgatasemeid vaadates on meeste seas pisut rohkem nii neid, kelle palk tõusis üle 200 euro, kui ka neid, kelle palk langes üle 200 euro. Neid, kelle palk jäi enam-vähem samaks, oli naiste ja meeste seas võrdselt 27%.

Vanuserühmi vaadates võib märkida, et mida noorem inimene, seda suurema tõenäosusega on tema palk viimase aasta jooksul tõusnud. Kuni 45-aastaste töötajate hulgas oli vähemalt 50-eurose palgatõusu saajate osakaal üle 50%.

IT valdkonna töötajate palgad muudkui tõusevad
Tõenäoliselt ei tule üllatusena, et suuremat palgatõusu kogesid eelkõige info ja side valdkonna töötajad. Neist 45%-l tõusis palk üle 200 euro ja 19%-l tõusis palk vahemikus 50–200 eurot. Suhteliselt palju oli palgatõusu saanud töötajaid ka tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning finants- ja kindlustustegevuse alal. Mõlemas oli vähemalt 50-eurose palgatõusu saanud töötajate osatähtsus üle 60%. Samal ajal jäi näiteks kinnisvara valdkonnas pooltel töötajatel palk aasta vältel enam-vähem samaks.

Maakondadest on palgatõusu saanud suurema tõenäosusega Harju-, Tartu- ja Järvamaal töötavad inimesed. Nende inimeste osatähtsus, kelle palk jäi enam-vähem samaks või vähenes, on kõige suurem saartel, Kagu-Eestis ja Virumaal.

Mis retsepti järgi leida siis see inimene, kelle palk on viimase aasta jooksul tõusnud?
Võttes arvesse ainult neid inimesi, kes pole oma töökohta vahetanud, tasub vaadata oma nooremate Tallinna tuttavate poole, kes töötavad kas info ja side, tervishoiu või finantssalal juhi või tippspetsialistina.