Kahte Eesti meest süüdistatakse Soome ajaloo suurimas rahapesus

Kahte Eesti meest kahtlustatakse ligi 135 miljoni euro ulatuses kuritegeliku raha pesemises. Soome ringkonnakohus mõistis mehed õigeks, kuid otsus plaanitakse edasi kaevata.

Helsingi ringkonnakohus lükkas Soome ajaloo suurima rahapesu uurimise käigus kahele Eesti mehele esitatud süüdistused tagasi. Mehi kahtlustatakse umbes 135 miljoni euro ulatuses kuritegeliku raha pesemises.

Avalikustatud aruanded paljastasid, et Soome juhtum on osa suurest rahvusvahelisest masinavärgist, mis hõlmab kümneid tuhandeid varifirmasid üle maailma.

Soome kriminaalpolitsei andmetel pärines raha algselt Venemaal organiseeritud kuritegevusest. Kuritegeliku organisatsiooni esindajaid ei ole aga Soomes vastutusele võetud, sest Vene mehi ei ole olnud võimalik tabada.

Kohaliku ringkonnakohtu hinnangul ei olnud algse kuriteo (mis kinnitaks rahapesu olemasolu) kohta piisavalt tõendeid. Seetõttu jäeti Eesti meestele tehtud süüdistused rahuldamata. Otsus kaevatakse tõenäoliselt aga edasi.

Prokurör: kaebus Riigikohtusse on kaalumisel

Eriprokurör Mari Mattila ütles, et tõenäoliselt viiakse juhtum edasi Riigikohtusse. Eesti meestega seotud juhtumi kohta teeb ametliku otsuse prokuratuur. "Minu seisukoht on, et me taotleme kindlasti apelatsioonikohtu otsuse edasikaebamise luba ja ma loodan, et Riigikohus annab ka selle," ütles Mattila.

Ringkonnakohus on nüüdeks siiski otsustanud, et raha on tõenäoliselt saadud ebaseadusliku tegevuse tulemusel. Kohtu sõnul puudusid aga tõendid selle kohta, millise kuriteo alusel täpsemalt raha saadi.

"Põhiküsimus on, kas rahapesu tõenditest saab järeldada põhikuriteo olemasolu. Peab olema võimalik täpselt kindlaks teha, milline kuritegu toimus ja millal," selgitas prokurör Mattila.

Ida-Soome ülikooli professori Matti Tolvaneni sõnul olid antud juhtumi puhul ilmsed rahapesu tunnused, kuid sellest ei pruugi piisata süüdimõistva otsuse tegemiseks.

Tolvanen usub, et Soome rahapesu käsitlevates õigusaktides on sügavaid probleeme.
"Kui eelkuritegu ja rahapesu on toime pandud Soomes, on politseil vahendid selle uurimiseks. Kui aga tegemist on väismaal toime pandud juhtumiga, ei suudeta seda tõendada," selgitas ta.

Mis on rahapesu?

Rahapesu on protsess, millega kurjategijad püüavad varjata oma ebaseadusliku tegevuse tagajärjel saadud tulude päritolu. Rahapesu on kuritegu, millele eelnevad materiaalset tulu toovad kuriteod (eelkuriteod). Kui aastakümneid tagasi käsitleti eelkuritegudena ainult uimastikuritegusid, kus kuritegelik tulu oli eriti suur, siis nüüd on põhimõtteliselt iga kuritegu, millest kuritegelikku tulu saadakse, võimalik käsitleda rahapesu eelkuriteona.

Klassikaliselt jagatakse rahapesu kolme põhistaadiumi. Esimene on paigutamine, milles tuleb kuritegelik tulu paigutada finantssüsteemi, kus saab kasutada ülekanderaha või muid mittesularahalisi finantsinstrumente. Teine etapp on laotamine, kus kasutatakse mitmeid tehinguid, et peita varade päritolu, näiteks jagatakse varad mitmeks osaks ning liigutatakse neid mitme konto kaudu erinevate firmade vahel. Kolmas etapp on integreerimine, kus varad sulatatakse seaduslikku majandusse näiteks kinnisvara, aktsiaid või ettevõtteid ostes.

Kirjeldatud esimesele staadiumile võib ka eelneda küberkuriteoga saadud tulu kiire muundamine sularahaks või muuks alternatiivseks maksevahendiks, mis siis uuesti finantssüsteemi tahetakse paigutada.

Rahapesijate peamine eesmärk on siiski kaotada ära seos kuriteo ning sellest saadava varalise tulu vahel, soovides jätta muljet, et tegemist on legaalset päritolu rahaga.

Allikas: Eesti Pangaliit