23.03.2022, 10:01
Rail Baltica algatas Eesti ajaloo suurima ehitushanke ja palkab lisatööjõudu
FOTO:
Rail Baltic Estonia kutsub meeskonnaga liituma inseneeriavaldkonna spetsialiste ja juhte. On küllaldaselt atraktiivseid põhjuseid, miks inimesi, riike ja majandusi liitva Rail Baltica ehitamisel enda oskusi rakendada.
„Rail Balticaga oleme sealmaal, et suundume projekteerimisest ehitusse. Ülemiste lävend on ületatud – algatatud on Eesti suurim ehitushange,” kajastab Rail Baltic Estonia tehniline juht Anvar Salomets mastaapse projekti hetkeseisu. Kui võrrelda, siis hange on kaks korda nii suur, kui seda oli Eesti Rahva Muuseumi ehitamisel, ent tänapäeva turbulentsis on raske hinnanguid anda. Ühes on Salomets aga kindel: „Mahu mõttes on see konkurentsitult kõige suurem hange, mida Eesti Vabariigi ajaloos on tehtud.” Ta loodab, et leping saab sõlmitud sügiseks ja siis saab alguse viis aastat kestev Ülemiste piirkonna ümberpaigutamine, mis annab kogu linnaruumile uue väärtuse. Kohe-kohe liiguvad uutesse etappidesse ka Rail Baltica muud tööjärgud.
Projekteerimisest ehituseni
Tehnilise juhi sõnul on Rail Baltica teatud tööjärkudes juba ka ehituseni jõutud, ent samal ajal käib edasi väga suures mahus projekteerimine. „Kogu meie põhja-lõuna telje portfell on hetkel kas projekteerimises või projekteerimise lõppfaasis. Näiteks kõige suuremate objektide ehk reisi- ja kaubaterminalide projekteerimine on lõppfaasis või siis juba hangete kavandamise faasis.” Osa lõike on juba ka ehitusse läinud. „Näiteks põhitrassil oleme hakanud ehitama ristumisi viaduktide ja ökoduktide näol – selleks, et harjumuspärased liikumisteekonnad enne joonehitise töösseminekut valmis saada ja inimesed ning loomad uue liikumisega harjuda jõuaksid.”
Teravik on Rail Baltica ehitamises praegu koondunud Rapla maakonda ja kõige suuremat koormust saab Kohila vald. „Kohalikele elanikele ja teedele see „maavarade ümberpaigutamise harjutus” muidugi märkamata ei jää,” nendib Salomets. Kohila piirkonnale lisandub teisigi. „Jupikaupa läheb edasisi objekte hangetesse iga nädal. Selle aasta jooksul on eesmärk turule panna kuni viisteist viadukti ja juba töös olevatele ökoduktidele lisaks veel neli.” See kataks suures plaanis ära Harju maakonna ja Rapla piirkonna.
Uued hanked ootavad pädevaid juhte
„Projektid lähevad järjest töösse, peagi hakkame korraldama veel mitmeid hankeid ja võtmetähtsusega saavad olema inimesed, kes hakkavad inseneritasemel juhtima raudteega seonduvaid väga erinevaid projekte muldkehadest ohutussüsteemide ehitamiseni,” kutsub personali äripartner Eela Velström tehniliste erialade asjatundjaid aastakümnete ühe olulisema taristuprojekti loomise meeskonna hulka.
Pidev töö käib ka märgilise objekti ehk Ülemiste rahvusvahelise reisiterminali Linda projekteerimisega. „Linda saab olema suur, palju väljakutseid pakkuv ja tihedalt linnaruumiga integreeritud transpordisõlm,” tõdeb Salomets.Ülemiste praegune kaubajaam pakitakse kokku ja reisijate jaoks saab kolmetasandilisest Lindast Rail Baltica nullpunkt ning ühtlasi linnaruumi mitmekülgsete võimalustega osa.
„Tallinna linn planeerib Ülemiste reisiterminali ka kõiki liine koondavat bussijaama, lisaks saab Lindal olema suurepärane trammiühendus nii sadama kui ka lennujaamaga,” loetleb Velström. Ta usub, et nii rahvusvahelise projekti mastaap, olulisus kui ka teostamise väljakutse inspireerib oma ala eksperte Rail Baltica ehitamise juhtimisel kaasa lööma.
„Oleme huvitatud kogu ehitusala spektrist – palkame uusi hoonete, rajatiste, teedeehituse ja raudteevaldkonna projektijuhte ning -insenere. Kui planeeritavad hanked on nende juhtimisel edukalt töösse läinud ja ellu viidud, saavad inimesed huvi korral uusi oskusi omandada, näiteks raudtee reisijate- ja/või kaubavoogude haldamise näol. Ootame insenertehnilise ettevalmistusega inimesi, kes tunnevad, et see on väljakutse, mis sobib nende teadmiste ja kogemusega, pakub piisavalt arenguvõimalust ja paneb läbi elu uhkusega enda panusele vaatama.”
