KUULA SAADET | Lihtsalt Rahast #12: Miks inimesed oma säästud ära kulutavad?

Kui riik muutis teise pensionisamba vabatahtlikuks ja lubas inimestel oma kogutud rahaga ise edasi toimetada, otsustas märkimisväärne hulk eestlasi justnimelt niimoodi käituda. Raha võeti välja ja paljuski kulutati kohe ka ära. Miks inimesed nii tegid, miks ei usaldatud sambaid ning kuidas on see seotud meie psühholoogiaga?

„Meil hakkas ringlema palju jutte fondide tootluse teemal ja sellest, kuidas ise on võimalik oma raha paremini kasvatada. Ilmus näiteid naabrimeestest, kes krüptoraha või muu investeeringuga endale suuri summasid olid teeninud,” räägib Kantar Emori käitumisteaduste ekspert, doktorant Heidi Reinson.

Reinson viitab siinkohal majandusteadlasele Ardo Hanssonile, kes on võrrelnud pensioniks kogumist talvekartulite kõrvale panekuga: kuigi mõni kartul võib ka keldris hallitama minna, siis on ikkagi oluline, et midagi on tallele pandud. Kahjuks teise pensionisamba puhul arvati, et kui üks kartul hallitab, siis pole mõtet enam midagi salves hoida.

„Kui vaadata, kes need inimesed olid, kes oma pensionirahad välja võtsid, siis neid inimesi iseloomustab madalam usaldus riigi ja pankade vastu, samuti suurem riskiisu. Ta lisab, et eestlased ei ole siinkohal kuidagi erilised, sest hiljuti toimus sarnane reform ka Suurbritannias. „Seal ei olnud see muidugi nii liberaalne kui meil, kuid ka Suurbritannias toimus pensionisamba vabanemise järel väiksemat sorti ostubuum.”

Reinsoni sõnul on see äärmiselt inimlik reaktsioon, et kui on võimalik raha kulutada ja elada paremini just nüüd, siis seda ka tehakse ning selle juured peituvad inimese evolutsioonilises arengus. „Homsele mõeldakse vähe ja tuleviku mina nähakse sageli kui täiesti võõrast inimest. Psühholoogilised uuringud näitavad, et pensioniks kogumine võib paljudele tunduda kui võõrale inimesele raha ära andmine ja just see teebki raha kogumise tuleviku tarbeks nii raskeks.“

Nii Emoris kui ka oma doktoritöös inimeste finantskäitumist uuriv Reinson lisab, et pensionisamba vabastamist vaadeldi Eestis kui lotovõitu. Seda nähti kui raha, mis ootamatult lihtsalt tekkis. „Kui inimesed oleksid seda raha 20 aastat ise teadlikult kõrvale pannud, oleks ilmselt ka nende suhtumine sellesse rahasse olnud teine. Praegu tundsid aga paljud inimesed, et neile tekkis justkui taevast või tühjast kohast raha.“

Coop Panga „Lihtalt rahast“ saates arutavad säästmise ja säästude kulutamise psühholoogiliste aspektide üle Kantar Emori käitumisteaduste ekspert ja doktorant Heidi Reinson ning saatejuht Hando Sinisalu. Lisaks jagatakse konkreetseid nippe rahaasjadega paremaks toimetulekuks.

Kuula saate „Lihtsalt rahast” episoodi siit: