Ta selgitas, et jaekaubanduses on kolm põhilist suunda, kus Venemaa ja Ukraina vaheline sõda on omanud olulist mõju. Esiteks muidugi sortimendi poliitika. "Juba Eesti Vabariigi aastapäeva järgsel hommikul paljud inimesed märkasid, et suured jaeketid ja ka paljud väiksemad andsid teada, et loobuvad Vene ja Valgevene toodete müügist," kirjeldas ta. Kokkuvõttes mõjutas see nii jaekette kui ka nende koostööpartnereid.

Muutus ka tarbijate suhtumine - osa neist ei tahtnud lettidel näha enam midagi, mis Venemaaga seostuks. Näiteks isegi venekeelne perioodika oli vastumeelne. "Oli ka tarbijaid, kes pahandasid, et nende jaoks meelepärased tooted ei ole enam kättesaadavad."

Kolmas aspekt on tööjõu temaatika. "Ühelt poolt haakub meie pideva tööjõupuudusega sektoris ja teiselt poolt seegi, et sõjapõgenikele kiiresti sissetulekut ja töökohta pakkuda." Kaubanduskettides on juba ukrainlasi ka palgal, aga paratamatult võtab protsess palju aega ka bürokraatiavõrgustiku tõttu.

1x
00:00

Vahepeal on olnud meedias juttu ka nn ostupaanikast, osasid toiduaineid osteti kokku ja võis näha lettidel ka tühjust. Ent pigem on see ülepaisutatud probleem. "Ostupaanikat tegelikult ei ole, see on ülevõimendatud. Me näeme tõesti seda, et on teatud toodete puhul tühi riiul - need on näiteks väga spetsiifilised tooted, mida ei ole. Või teatud kaua säilivates kategooriates kõige odavam toode kipub olema see, mis otsa saab," rääkis Peil. Ta viitas, et järgmise nädala jooksul on ka need augud poodides taas täidetud.

Saates on pikemalt juttu ka nn limiitidest, mis teatud toidugruppidele pandud. Peili sõnutsi pole see üldse suunatud eratarbijale, põhjus lasub mujal.

Mis mõjud on aga Lidlil kogu turule? Kaua hindu all hoitakse?

Pikemalt juba saates.

Jaga
Kommentaarid