Itella laologistika direktor Erich Jeerik: "Eestis on liiga lihtne e-kaubandusega alustada"

17. märtsil toimus baltikumiülene e-kaubanduse teemaline konverents Baltic e-Commerce Forum 2022. Konverentsi eel käis samanimelises podcasti sarjas külas Eesti ühe suurima logistikalao Itella esindaja Erich Jeerik, kes tutvustas e-kaubandust läbi logistika vaatepunkti. Ametilt on Jeerik laologistika direktor ja igapäevaselt aitab ta kaupmeestel leida parimaid logisitkalahendusi oma kauba klientideni toimetamisel.

Iseenesestmõistetavalt keerles jutuajamine paljuski pandeemia ja sellega kaasa tulnud muudatuste ümber. Ühelt poolt tõi pandeemia kindlasti kaasa e-kaubanduse õitsengu, kuid sellega kaasnes ka paar murekohta. Ta mainib, et tema meelest on e-äriga alustamin Eestis liiga lihtne. Nüüd kus kaubanduskeskused taas avatud on ja e-poes ei ole enam ainuke kanal, kust kaupu kätte saab, on paljud ettevõtted pidanud tõdema, et nende äril ei lähe päris nii nagu nad lootsid. Kiire kasv on tähendanud ka seda, et sektor ei ole suutnud sellega kaasas käia, mis ongi põhjustanud kiirelt tulnud, kiirelt läinud e-poode. E-äri õitsengu taustal on Jeerik samas kindel, et kaubanduskeskused ei kao kuhugi. Suurte keskuste ilme ja kontseptsioon võivad küll veidi muutuda, kuid ära need ei kao: füüsilisest poest võib saada e-poe täiendus, kus saab asju proovida, testida ja muuhulgas osta

Jeerik puutub igapäevaselt kokku e-poodide tagatubadega. Samal ajal kui klient e-poes ostu vormistab, käib Itella tagatoas tema sõnul väikestviisi mustkunst: „Peame ennustama kui palju tellimusi lõpptarbija poolt tuleb ja kui palju kaupa tellida". Kõige keerulisem on tema sõnul leida keskteed kauba koguse ja nõudluse vahel. Kaupa lattu seisma ei taha keegi, sest see tähendab, et raha on selle all kinni, teisalt on aga nii kaupmehe kui kliendi jaoks kiire tarne väga oluline. Lisaks peab Itella arvestama paljude lisatöödega: „See kuidas kaup meieni jõuab ja väljub lõpptarbijale võivad olla kaks täiesti erinevat asja. Me tegeleme kõigega: IT seadmetega uuendmisest õmblemiseni välja." Tarneraskuste vältimiseks püüab Itella kaupmehi ka igakülgselt toetada. Näiteks jagavad nad statistikat ja andmeid selle kohta, mis parasjagu müüb ja mis mitte. Tarneraskused on kindlasti praegu elektroonikakaupadel, kuid Jeerik mainib, et Itella töötab ka selle nimel, et kaup saaks kiiresti ringlusesse tagasi. Näiteks tegelevad nemad ka tagastatud kaubaga ja vastavalt kliendi soovidele ja juhistele saadavad tooted uuesti ringlusesse.

Ettevõte operatsioonidesse ei ole pandeemia aga drastilisi muudatusi Jeeriku sõnul toonud. Kõige suuremad muudatused on olnud töötajate jaoks igapäevane maskikandmiskohustus: „Me ei taha olla probleem tarneahelas ja ma usun, et kahe aasta jooksul saime me hästi hakkama riski haldamisega." Suurim muudatus, mis laologistikas aset leidis oli uue laotarkvara kasutuselevõtt. Ta selgitab, et uus tarkvara oli vajalik väiksemate ettevõtete vajadustele vastu tulemiseks. Varasem laotarkvara oli suunatud suurettevõtete teenindamiseks ja hulgimüügi toetamiseks. Liides oli keeruline ja eeldas ettevõtetelt suuri IT-alaseid investeeringuid. Väikeettevõte jaoks ei ole selline lahendus sobiv. Seetõttu võeti eelmisel aastal kasutusele uus laotarkvara tänu millele loodetakse pakkuda paremaid lahendusi ka väiksematele e-äridele.

Miks aga peaks kaupmees laologistilist teenus üldse sisse ostma? Sellele on Jeerikul mitu head vastust. Üks peamiseid riske, mille Itella ettevõtte logistika üle võtmisel enda hallata võtab, on nõudluse järsud kõikumised. Järsu kasvu puhul ei tule kaupmehed tihtipeale suurte mahtudega toime või vastupidi, pärast järsku mahu langust ei suuda tööandja palgatud inimestele enam tööd leida. Itella suudab aga turu kõikumistega kaasas käia, mistõttu ei pea kaupmees ise selle pärast muretsema. Samuti võtab Itella enda peale ladude ülalpidamise: „Paljud ei mõtle selle peale, et kui sul on ladu, siis sa pead investeerima lao tarkvarasse, riiulitesse jne, see on tegelikult püsikulu. Mahud muutuvad pidevalt, kuid isikliku lao puhul on kulud püsivad. Kui aga seda teenust sisse osta, maksad sa täpselt nende mahtude eest, mis sul parasjagu on. Seeläbi saab püsivkulud muuta muutuvkuludeks."

Enne logistikapartenriga ärisuhte alustamist soovitab ta põhjalikult läbi mõelda kõik kaubaga seotu. Ootused ja vajadused tuleks korralikult kaardistada, et teenusepakkuja oskaks kliendile sobiva teenuse disainida. Näiteks kui kaupmehel on soov osutada klientidele sama päeva saatmise teenust, peab Itella selle jaoks alati ressurssi valmis hoidma, mis on muidugi võimaik, kuid siis tuleb arvestada ka suurema tasuga.

Innovatsioonidest rääkides ütleb ta, et maailmas on küll palju põnevaid lahendusi, kuid Eesti kontekstis neid kõiki rakendada kahjuks ei saa. Eesti e-kaubanduse turg maailma omaga võrreldes siiski üsna väike, mistõttu ei saa maailmaturgudelt kõike siia üle tuua. Uuendus, mis aga on Eesitsse kohale jõudnud ja pidevas kasutuses on kaupmehe ja teenusepakkuja veebilahenduste liideste kiire üles seadmine. Varem võis liidestamine aega võtta mitu kuud, kuid tänaseks käib see vaid paarikümne minutiga.

Lõpetuseks annab Jeerik ettevõtlusega tegelevatele või alles alustavatele inimestele kaasa soovituse: „Alati ei pea ise kõike tegema. Maailmas on olemas väga palju spetsialiste, kes on valmis teid toetama. Sa ei pea omama transporti, sa ei pea ehitama oma ladu, sa ei pea investeerima sadu tuhandeid süsteemidesse, mida on võimalik sisse osta. See on alustamiseks väga tähtis."