Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väädi sõnul on muudatuse peamine eesmärk muuta tarbijatele ostlemine selgemaks ja läbipaistvamaks. "See korrastab ühtlasi ka nii veebipõhiste otsinguvõimaluste kasutamist kui ka tarbijatele pakkumiste kuvamise ja hinnaalanduskampaaniate loogikat," ütles Väät

Millised on olulisemad muudatused?

Internetipõhise kauplemiskoha pidaja kohustub edaspidi esitama teavet pakkujaks oleva isiku kohta, kas pakkujaks on kaupleja või teine tarbija. Näiteks osta.ee peab selgelt välja tooma, kas pakkuja on kaupleja/ettevõtja või tavatarbija ehk eraisik. Veebipõhise otsingufunktsiooni pakkujale tekib kohustus esitada teave peamiste parameetrite kohta, mille alusel kujuneb tarbija otsingu tulemusena esitatav pakkumiste järjestus. Näiteks kui eespool kuvatakse makstud positsioone, tuleb sellest teavitada tarbijat.

Samuti tuleb avalikustada, kui on makstud reklaami või kõrgema koha eest otsingutulemuste järjestuses.

Keeld on müüa edasi internetirobotite abil hangitud pileteid ja jätta mulje, et kauba kohta esitatud arvustused on kirjutanud tegelik tarbija/antud toote varem ostnud isik. Samuti tuleb avalikustada, kui on makstud reklaami või kõrgema koha eest otsingutulemuste järjestuses. Avalikustamine peab olema selge, nähtav, mitte peidetud müügitingimustesse. „Antud muudatus puudutab kõiki ettevõtjaid, kes pakuvad võimalust otsida veebipõhiselt tooteid, näiteks internetipõhised kauplemiskohad, otsingumootorid ja võrdlussaidid. Kui müüd aga enda toodetud, nii-öelda oma kaupu, siis võid neid eespool kuvada,“ märkis Väät.

Üks oluline muudatus on, et hinnaalanduskampaaniates tuleb edaspidi kuvada ka varasem toote hind. Varasemaks hinnaks on alandamisele eelnenud 30 päeva jooksul kohaldatud madalaim hind. Erinevus on uutel kaupadel ja kiiresti riknevatel kaupadel, mis on alles müüki võetud – siis tuleb kuvada eelneva seitsme päeva madalaim hind.

„Kauba hinda alandades peab kaupleja seega edaspidi märkima alandamisel eelnenud varasema hinna, milleks on vähemalt 30 päeva jooksul enne hinna alandamist kaubale kohaldatud madalaim hind,“ ütles Väät.

„Sooduskampaaniate arvule ei ole piirangut, võid teha 30 päeva jooksul kasvõi mitu kampaaniat, arvestama peab aga, et iga kord tuleb soodushinda märkides välja tuua/aluseks võtta eelneva 30 päeva madalaim hind. Arvesse lähevad kõik allahindlused sel perioodil, olenemata kampaania pikkusest või eesmärgist. Samas saab tõenäoliselt erandi teha koguselise piiranguga. Näiteks ostes kaks reha, saad kolmanda tasuta. Või püsikliendi pakkumine, omaduste halvenemisest tingitud alandatud kaup – näiteks banaani realiseerimistähtaeg, kus müüakse -50%. Sel juhul ei pea tooteid arvestama järgmise üldkampaania ajal varasema soodushinna hulka.“

Kõrged trahvimäärad

Direktiiv kohustab liikmesriike kehtestama karistusnormid, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Laiaulatusliku rikkumise korral, kus kahjustatakse tarbijate kollektiivseid huve mitmes liikmeriigis, peab trahvi maksimumsuurus olema vähemalt 4% kaupleja aastakäibest või vähemalt kaks miljonit eurot. Näiteks tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise eest ja teatud võlaõigusseaduses sätestatud nõuete rikkumise korral. Lepingueelse teabe andmise kohustuse rikkumise puhul, ka teabe mitteandmise korral, võib ettevõtjat trahvida kuni 400 000 euroga. Ka väärtteo eest on ülemmäärade karistussummad krõbedad: kehtiva 50 000 euro asemel 400 000 eurot.