Pentus-Rosimannuse sõnul annab kogu ümbritsevas määramatuses koostatav lisaeelarve kindlust, et saame Venemaa alustatud Ukraina sõja tagajärgedega hakkama. "Meil on kiiresti otsustatud tegevuskavad nii vahetu sõjalise valmisoleku tugevdamiseks, üldise turvalisuse tõstmiseks kui ka sõja vahetute mõjude leevendamiseks ja tekib ka kava, kuidas pakkuda n-ö turvapatja inimestele, kelle toimetulek satub keerulisel ajal löögi alla," kommenteeris ta.

Lisaeelarve saab suuresti koosnema kolmest olulisest sambast:

1. Sõjalise ja elanikkonna kaitse tugevdamine. Muu hulgas:

  • Kõik täiendavad võimekused, mida värskelt otsustatud Kaitsepaketist on võimalik hankida veel sel aastal, lülitame lisaeelarvesse. Praegu paistab, seda on ca 15 miljoni euro kanti.
  • Küberkaitse oluline tugevdamine. Et oleksime kübersõjas võimalikult hästi kaitstud, on vaja täiendavalt investeerida ca 20-30 miljonit eurot. Täpsem kava tekib nädalaga.
  • Päästevõimekuse, sisejulgeoleku täiendavad vajadused – sealhulgas varjumiskohtade kõigile arusaadav märgistamine ja välja toomine.
  • Uueks külmaks hooajaks gaasivaru ja vedelkütusevaru varumine.


2. Vahetute sõja tagajärgedega seotud kulud. Muu hulgas:

  • Põgenikele ajutise varjupaiga pakkumine.
  • Toidujulgeoleku parandamine. Et saaksime hakkama ka teoreetilistes oludes, kus toiduimport saab kõvema löögi.
  • Eesti haridussüsteemi tugevdamine. Puudutab muu hulgas nii täiendavate lasteaiakohtade kui üldhariduse kohtade rahastamist, aga ka keelekümbluse rahastamise suurendamist.
  • Täiendav raha keeleõppele. Huvi eesti keele õppimise vastu on oluliselt kasvanud. Kultuuriministeerium on lubanud kasutusele võtta kõik õpetajad, kes keeleõpet pakkuda suudavad. Lisaeelarvest anname keeleõppe jaoks täiendavalt ligi kümme miljonit eurot. Lisaraha läheb ka eesti keele õpetajate täiendavaks koolitamiseks.


Energiajulgeolek. Võimaliku hinnamullistuse leevendamine.
"Vast on praeguseks kõigile selge, et peame esimesel võimalusel loobuma täielikult Venemaa gaasist. See eeldab kahetasandilist plaani," ütles Pentus-Rosimannus

  • Esiteks tuleb teha investeeringud muudele energiaallikatele üleminekuks. See võtab arusaadavalt rohkem aega kui paar kuud. Teiseks on kiiresti vaja alternatiivseid tarneallikaid. Selleks on kõige realistlikum võimalus LNG vastuvõtu võimekuse tekitamine. Loodan väga terminali käivitamiseks vajaliku lisada ka lisaeelarvesse.
  • Energiasääst ja energiatootmiste väikelahenduste investeeringud. Kiired investeeringutoetused, et energiat kuluks vähem ja oleks võimalik kasutusele võtta taastuveneriga mikrolahendusi.
  • Inimeste toimetuleku toetamine. Sõja tagajärjel püsiva kiire inflatsiooni tingimustes saavad pihta väiksema sissetulekuga pered ja nende toimetulemise toetamine on vajalik. Lahenduse kallal töötame.


"Kogu töö on koalitsioonis käinud mõistlikus ja töises õhkkonnas. Teinekord lehte lugedes mõtlen ise ka, et ei tea, kas seal kirjeldatu on ikka seesama partner, kellega täiesti asjalikud ja pikad nõupidamised just maha peetud. Igal juhul liigume praegu hea hooga ja igati graafikus.
Kava on hiljemalt aprilliga kõik lisaeelarve otsused tehtud saada," ütles rahandusminister.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid