Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe selgitas, et agentuur küll muutis sõjaga kaasnevate mõjude tõttu reitingu väljavaadet, kuid kinnitas, et Eesti riigirahandus ja institutsionaalne raamistik on endiselt tugevatel alustel ning riigivõla tase madal. "Pikemas vaates suudab Eesti ajutise majanduskasvu vähenemise ja suure kulusurvega toime tulla, ilma et krediidivõime halveneks,“ selgitas Lättemäe.

Agentuur kinnitas reitingu väljavaate stabiilsel tasemel tulenevalt mõjudest, mis kaasnevad Venemaa kallaletungiga Ukrainale. Agentuuri hinnangul mõjutab see lühiajalises vaates majanduskasvu ja suurendab eelarvekulutusi seoses suurenevate kaitsekulutustega, energiaarvete kompenseerimisega kodumajapidamistele ja Ukraina põgenike vastuvõtmisega Eestis. Samas kinnitatakse, et pikemas vaates toetavad ELi fondide kasutamine ja tugevad makromajanduse näitajad Eesti majanduse tagasipöördumist kindla kasvu juurde.

Sõja mõjul prognoosib agentuur Eestile tänavu 1,8-protsendist majanduskasvu ja senisest kõrgemat inflatsiooni. Viimast kergitavad ülespoole kõrged tooraine- ja energiahinnad. Majanduskasvu pärsib ka nõrgenenud välisnõudlus.

Valitsussektori võlatase jääb agentuuri hinnangul järgmisel kolmel aastal alla 18 protsendi sisemajanduse koguproduktist.

Reitingu langetamiseni võiks agentuuri hinnangul viia see, kui konflikti mõjud Eestile osutuvad oodatust suuremaks või konflikt eskaleerub väljaspoole Venemaad ja Ukrainat. Reitingu tõstmist peab agentuur lühiajalises vaates vähetõenäoliseks, kuna keeruline on prognoosida Venemaa-Ukraina sõja tulemust.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid