Hiina president Xi Jinping ja peaminister Li Keqiang arutavad Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula Von der Leyeniga ka ärisidemeid, inimõigusi ja kliimamuutusi.

CNN kirjutab, et Euroopa kaupleb Hiinaga rohkem kui keegi teine. Kuid viimastel nädalatel on läänes suurenenud mure selle üle, et Peking keeldub hukka mõistmast Venemaa sissetungi Ukrainasse. "ELi kõrged ametnikud on edutult püüdnud veenda Pekingit, et nood omakorda suunaks Moskvat deeskaleerumise suunas," kirjutasid Eurasia Groupi eksperdid teisipäevases teates. "[Nad] püüavad nüüd Xid mõjutada, kuid Brüsselis on siiski tunne, et Hiina ei ole huvitatud Venemaa survestamisest."

Varasemalt jättis Hiina hääletamata ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, millega mõisteti hukka Venemaa sissetung Ukrainasse, tekitades paljudele läänes muret. "See, kuidas Hiina seda konflikti käsitleb, mõjutab ELi ja Hiina suhete üldist tulevikku," ütles Euroopa Parlamendi Hiinaga suhtlemise delegatsiooni juht Reinhard Butikofer ajakirjanikele enne tippkohtumist.

ELi liidrid ütlesid avalduses, et keskenduvad "rahvusvahelise üldsuse osalemisele Ukraina toetamisel, Venemaa agressiooni põhjustatud dramaatilisele humanitaarkriisile, selle rahvusvahelist korda destabiliseerivale iseloomule ja selle loomupärasele ülemaailmsele mõjule".

Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Wang Wenbin ütles kolmapäevasel pressikonverentsil, et praegune rahvusvaheline olukord on muutlik. Peking on juba kutsunud USAd "mitte kahjustama oma seaduslikke õigusi ja huve", lisades, et Hiina ja Venemaa jätkavad "tavalist majanduslikku kaubanduskoostööd".

Survele vaatamata sõltuvad Hiina ja Euroopa Liit igal aastal sadade miljardite dollarite väärtuses teineteisest. Pandeemia ajal on aga Hiina ja Euroopa majandussidemed tugevnenud.

Hiina edestas 2020. aastal USAd Euroopa suurima kaubakaubanduspartnerina, mille kaubavahetuse koguväärtus ulatus Eurostati andmetel 588 miljardi euroni.

2021. aastal trend jätkus: Hiina ja ELi kaubavahetuse kogumaht ulatus 695,5 miljardi euroni, samas kui USA ja EL kaubavahetuse maht oli 631,4 miljardit eurot. Hiina oli Eurostati andmetel ELi impordi allikas number üks ja ELi ekspordi suuruselt kolmas sihtkoht USA ja Ühendkuningriigi järel.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid