Möödunud nädalal kohtusid transpordi- ja logistikaorganisatsioonide esindajad rahandusministri ning majandus- ja taristuministriga, et arutada võimalusi kütusehindade erakordse hinnatõusuga kaasnevate mõjude tasandamiseks. Praeguseks on juba tekkinud olukord, kus järjest enam täheldatakse Venemaalt odava kütuse toomist ning selle kasutamist sise- ja rahvusvaheliste vedude tarbeks.

Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA), Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) ning Autoettevõtete Liit (AL) kohtusid möödunud nädalal nii rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusega kui ka majandus- ja taristuminister Taavi Aasaga. Nädal varem olid organisatsioonid esitanud ühispöördumise, milles palusid kaaluda hinnatõusu piiramiseks ning konkurentsivõime säilitamiseks kütuseaktsiisi ajutist langetamist või mõnda muud lahendust.

„Ukraina sõja ja sanktsioonide tõttu on juba mitmed riigid aktsiisi langetanud või vähemalt arutavad seda. Ka meil oleks kiireid lahendusi vaja, sest see mõjutab hindu kõikides valdkondades ning lisaks on juba praegu näha soovimatut n-ö kütuseturismi Venemaale, mille majanduse abistamine ei ole praegu kellegi poolt soositud," märkis Eesti Logistika ja Ekspedeerijate Assotsiatsiooni (ELEA) juhatuse liige Herkki Kitsing.

"Meil on hea meel, et ministrid meiega kohtusid ning lisaeelarve koostamisel pole aktsiiside teema arutluse laualt veel maha lükatud," lausus Kitsing. „Paljude ettevõtjate esindajatena ootame valitsuselt julgemaid otsuseid lisaeelarve koostamisel, et mitte hoogu juurde anda kiirele üleüldisele hinnatõusule ja mitte ootama ainult, mida Läti või Leedu teeb aktsiiside langetuste osas."

„Järjest enam ilmneb ka infot olukordadest, kus Venemaalt käiakse kütust tankimas, et see siin Eestis välja pumbata ja kasutusele võtta sise- ja rahvusvahelistel vedudel või lausa edasi müüa. Kõrge kütusehind Eestis on hinnavahet Venemaaga veelgi suurendanud ja soodustab varimajanduse kasvu. Rääkimata Venemaa sõjamasina kaudsest toetamisest," lisas Kitsing. „Transpordisektori poolt oleme kindlad, et meie poolt välja pakutud toetusmeetmed väljenduksid madalamates veosehindades ja seega aitaksid vähendada ka üldise elu kallinemisega kaasnevaid raskuseid Eesti inimestele. Ootame väga valitsuse otsuseid."

Esmase meetmena pakuti välja diislikütuse ajutist aktsiisilangetust, mis organisatsioonide arvutuste kohaselt ei vähendaks isegi riigieelarve tulusid juba kinnitatud riigieelarvega. Samas aitaks hoida meie ettevõtete konkurentsivõimet ning hoiduda liigsest hinnatõusust kõikidele sektoritele.

„Riigieelarve stsenaariumi arvutustes on hinnad praegusest reaalsusest madalamad. Kalkuleerisime, et käibemaksu võiks tänu sellele laekuda rohkem 16 miljoni euro ulatuses. Viies kütuseaktsiisi ajutiselt Euroopa Liidu lubatud miinimumini, siis oleks aktsiisilaekumine samuti 16 miljoni euro võrra väiksem. Ehk siis tulud võrreldes kinnitatud riigieelarvega ei väheneks, kuid muud kasud madalamast aktsiisist säiliksid," märkis Kitsing.

Lisaks aktsiisilangetusele käidi lahendusena välja ka eraldiseisev toetusmeede veondussektorile. Selleks on mõistlik kehtestada ajutiselt meede, kus taotluse alusel kompenseeritakse veondussektorile tarbitud kütuse eest 10 s/L kohta. See võiks olla seotud ettevõtte EMTAK koodiga ja kehtida ühtviisi nii kauba- kui reisijateveole.

"Meede aitaks vähendada survet olemasolevate liinilepingute teenindamiseks ja samas kaubaveonduse poolelt säilitada sektori konkurentsivõime. Teiselt poolt väheneks inflatsioonisurve ning meede mõjutaks ka eksportiva tööstuse konkurentsivõimet. Ühesõnaga aitaks majandusel toime tulla kütuste hinnatõusuga, mis jõuaks muidu tugevamalt inimeste toidukorvi," selgitas Eesti Logistika ja Ekspedeerijate Assotsiatsiooni (ELEA) juhatuse liige Herkki Kitsing.

Kolmanda võimaliku variandina nähakse ka võimalikku gaasikütuste (LNG ja CNG) toetusmeedet, et säilitada võrdse kohtlemise printsiip gaaskütuseid tarbivatele vedajatele. Kuna suur osa biometaanist on aga täna aktsiisivaba, siis on mõistlik hinnasurve vähendamiseks rakendada siin samuti sektorile eraldiseisvat toetusmeedet. Lähtudes gaaskütuse hinna märgatavast tõusust ja eratarbimise osakaalust on tegu on meetmega, millel on netopositiivne või vähemalt neutraalne võrreldes 2021. aasta sügisel koostatud 2022. aasta riigieelarvega.

Kütuse hinnatõus
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid