Maagaasiga varustatus paraneb. Eesti ja Soome võtavad kasutusele ühise ujuvterminali

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja Soome majandusminister Mika Lintilä leppisid kokku, et Soome ja Eesti rendivad ühiselt veeldatud maagaasi (LNG) ujuvterminali, mis asub tagama kahe riigi gaasi varustuskindlust.

Nii Eesti kui Soome maagaasiga varustatus sõltub tugevalt Venemaast, mistõttu tuleb praegusel ebastabiilsel ajal oma seljatagune kindlustada ning luua valmisolek Venemaalt pärinevast gaasist loobumiseks. Leidsime põhjanaabritega, et kõige mõistlikum on oma jõud ühendada ning tagada mõlema riigi gaasivarustus läbi ühise veeldatud maagaasi terminali kasutuselevõtu veel sellel aastal,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

«Ukrainas toimuva sõja tõttu peame valmistuma ka võimalikuks gaasiimpordi katkestuseks. LNG-ujuvterminal on tõhus viis gaasivarustuse kindlustamiseks, seda muu hulgas tööstuses. Tänan Eesti valitsust sujuva koostöö eest,“ lisas Soome majandusminister Mika Lintilä.

Plaan näeb ette, et Eesti ja Soome loovad LNG-ujuvterminali teenindamiseks vajalikud haalamiskaid ning kahasse renditakse vajalik ujuvterminal, mida on võimalik kasutada mõlemal riigil ja Soome lahe mõlemal kaldal. Vajalikud haalamiskaid luuakse Eestis Paldiskisse ning Soomes Inkoosse. LNG-ujuvterminal on kavas piirkonda tuua sügiseks ning paigaldada esmalt haalamiskäi äärde, kus seda on võimalik teha kõige kiiremini. Edaspidi lähtub ujuvterminali asukoht turu vajadustest ning suurustest. Haalamiskaid Soome lahe mõlemal kaldal suurendavad mõlema riigi gaasitarbijatele tarnekindlust ning lisavad vajalikku paindlikkust ujuvterminali kasutamiseks.

Vajalike haalamiskaide rajamine jääb mõlema riigi kanda, ujuvterminali rendikulud on plaanis jagada kahasse lähtudes riikide gaasitarbimise mahtudest. Hinnanguline kulu Eesti varustuskindluse tagamiseks vajaliku ujuvterminali rendiks jääb parima stsenaariumi korral Eesti puhul suurusjärku alates 10 miljonit eurot aastas. Plaani elluviimiseks teevad koostööd riikide gaasi süsteemihaldurid Elering ja Gasgrid.

Riikide vahel sõlmitud kokkulepe tagab kiire lahenduse regiooni gaasi varustuskindluse kindlustamiseks ning koostöö ajaline kestvus on piiratud renditava ujuvterminali rendiperioodiga.
Kuna Balti ja Soome regioon on üsna tugevalt seotud Venemaa gaasitarnetega, siis jääks nende katkemisel regioonis katmata ligi pool aastasest tarbimisest. Soome aastane gaasitarbimine on umbes 23 teravatt-tundi ja Eesti tarbimine umbes 5 teravatt-tundi.

Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukrainas on kogu Euroopa Liit võtnud eesmärgiks loobuda Venemaalt pärinevast maagaasist esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kümnendi lõpuks.