2022. aasta esimene kvartal tõestas aga vastupidist - võlakirjarikkad fondid kaotasid sama palju kui aktsiafondid ning kohati enamgi. Kas raamatutarkused ja levinud investeerimisnõu siis enam ei kehtigi?

3-5% ulatuses miinuspoolele jäävad tootlused mõne kuu lõikes on siiski suhteliselt väikesed liikumised. Kui asjad peaksid väga halvaks minema, on aktsiafondide kaotusvõimalus kahtlemata võlakirjafondidest suurem. Finantsturgudel ei ole 100% kindlaid stsenaariume ja märksõnaks on tõenäosus. Nii on tõenäosus pikaajaliselt paremat tootlust teenida ja inflatsiooni edestada aktsiarikaste pensionfondidega. Parema tootlusootuse eest tuleb loovutada stabiilsus ja olla valmis lühemaajalisteks suuremateks kõikumisteks.

Oluline on pikaajaline vaade

Esimese kvartali miinused ei tundu pooltki nii hirmsad, kui vaadata asju veidi pikemaajaliselt. Eelmisel 2021. aastal saavutasid SEB pensionifondid kuni +28,75% aastatootluse ja eelmiste aasta korralike plusstulemuste kõrval on enamike fondide alanud aasta miinused suhteliselt väheolulised.

Valmis tuleb olla selleks, et võlakirjafondid võivad ka edaspidi teenida väikest miinustootlust. Esmapilgul võib see tunduda arusaamatu, kuidas saavad kindlaksmääratud väikese intressimääraga võlakirjad tuua investorile miinust. Kui aga intressimäärad järsult tõusevad, muutuvad n-ö vanad väiksema intressiga võlakirjad vähematraktiivseks ja nende hinnad kohanduvad allapoole. SEB on hoidnud võlakirjarikastes pensionifondides rohkem lühiajalisi võlakirju ning lisaks veel inflatsioonikaitsega võlakirju, mis on aidanud aasta algusest enamikke teisi konservatiivseid pensionifonde edestada, kuid miinusest ei pääsenud meiegi.

Globaalselt hajutatud II sammas aitab riske jagada

SEB pensionifondide portfell on globaalselt hajutatud ja meie portfellides ei ole ühtegi Venemaa, Valgevene ja Ukraina otseinvesteeringut. Väljusime juba enne sõja algust Raiffeiseni Ida-Euroopa piirkonna võlakirjafondist. Samuti vähendasime Euroopa aktsiate positsioone ja suurendasime USA omi, sest meie hinnangul on Euroopa sõja, energiahindade ja sanktsioonide poolt haavatavam. Venemaa väärtpaberid visati välja ka enamikest arenevate turgude indeksitest. Vene Föderatsiooni sõda tõi kaasa meie kodupiirkonna ja Ida-Euroopa riskipreemiate kasvu, kuid mõju globaalsetele finantsturgudele on seni olnud väike. Maailma aktsiaindeksid on sõja algusest arvates märtsi lõpu seisuga koguni korralikus plussis (näiteks MSCI All Country aktsiaindeks on sõja algusest tõusnud umbes 6%). Kuna esimene pensionisammas on nagunii sajaprotsendiliselt seotud tööandjaga ja kodupiirkonnaga, on globaalselt hajutatud teise samba fond heaks võimaluseks riske jagada.

Hoolimata depressiivsest sõjaudust ei istunud me aasta esimesel kuudel tegevusetult ja tegime portfellides mitmeid taktikalisi muudatusi. Veebruari alguses ja keskel vähendasime üldist aktsiariski ning märtsi keskpaigas taas suurendasime seda. Sulgesime finantssektori teemainvesteeringu, mis oli tõusvate intresside keskkonnas tootnud hästi, kuid pidasime edasist väljavaadet ebapiisavaks. Vähendasime väikeettevõtete ja säilitasime tehnoloogiasektori positsioonid. Suurendasime võlakirjaportfelli pikkust, sest arvame, et intressimääradel on potentsiaali korrigeeruda veidi allapoole ja võlakirjadel on võimalus mõnevõrra taastuda. Kvartali lõpu seisuga oli see samm siiski ennatlik ja intressid on jätkanud marssi ülespoole. Endiselt hoiame inflatsioonikaitsega võlakirju, mille intress ja põhiosa käivad kaasas tarbijahindadega ning aitavad investoril seega kasvavast inflatsioonist hoopis võita.

Jätkasime SEB portfellides jätkusuutlike investeeringute osakaalu tõstmist

Aasta esimesed kuud ei olnud armulised roheinvesteeringutele, seda suuresti fossiilse energia ettevõtete hinnaralli tõttu. Kui laiapõhjaline MSCI All Country aktsiaindeks langes esimese kvartaliga -3,27% siis n-ö heleroheline versioon sellest indeksist (MSCI ACWI ESG screened index) langes 0,75% enam ehk -4,02%. SEB portfellides jätkasime jätkusuutlike investeeringute osakaalu tõstmist - lisasime Neuberger Berman jätkusuutliku aktsiafondi ja jätkasime lülitumist tava ETF-idest nende roheversioonidesse.

Sõda tõi investorite fookusesse relvatootjate aktsiad ning tekkis elav diskussioon, kas vastutustundlik investeerimine ikka peaks välistama kaitsetööstuse sektori? SEB reageeris olukorrale ning lubas erandina mõnedel fondidel kaitsetööstuse firmadesse investeerida. Endiselt säilitame aga nulltolerantsi massihävitusrelvade ja nn vastuoluliste relvasüsteemide komponentide tootjate suhtes. Lähiajal on SEB-lt oodata ka põnevaid uudiseid roheinvesteeringute teemal.

Ettepoole vaadates püsivad ettevõtete majandustulemused meie hinnangul kõigest hoolimata suhteliselt head ning pole põhjust olla ülemäära pessimistlik. Keskpangad küll asuvad intresse tõstma, kuid ajaloolise kogemuse põhjal on aktsiaturud tõusnud veel mõnda aega peale rahapoliitika karmistamise alguspunkti. Tõrvatilgaks meepotis on siiski ettearvamatu käitumisega Venemaa juhtkond. Krahhi või buumi asemel võib meid ees oodata pikem külgsuunas liikumine.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid