Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades 1,5 miljardi ja imporditi ligi 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 309 miljonit eurot, mis suurenes 2021. aasta veebruariga võrreldes 238 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et veebruaris kasvas import oluliselt rohkem kui eksport ja selle tulemusena oli kaubavahetuse puudujääk läbi aegade suurim. „Ennekõike mõjutas kaubavahetuse puudujäägi suurenemist mineraalsete kütuste kaubavahetus, kus import kasvas rahalises väärtuses oluliselt, eksport jäi aga eelmise aasta tasemele. Mineraalsete kütuse kaubavahetust mõjutas ka hinnatõus. Eelmise aastaga võrreldes kavasid ekspordihinnad kokku 22% ja impordihinnad 25%" lisas Puura.

Kaupadest eksporditi kõige rohkem mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, puitu ja puittooteid ning elektriseadmeid. Võrreldes möödunud aasta veebruariga suurenes enim ehk 41 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete (sh okaspuidust liistude, hööveldatud laudade), 36 miljoni euro võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh söödanisu) ning 34 miljoni euro võrra mitmesuguste tööstustoodete (sh kokkupandavate puitehitiste) väljavedu.

Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Rootsi. Soome eksporditi peamiselt maagaasi ning mootorite osasid, Lätti elektrienergiat, Rootsi kokkupandavaid puitehitisi ja kommunikatsiooniseadmeid. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Soome ja Leetu. Lätti eksporditi enam elektrienergiat, Soome maagaasi ja kokkupandavaid puitehitisi ning Leetu transpordivahendeid.

Reeksport Eestist kasvas 32%, kodumaiste kaupade väljavedu aga 13%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 71% kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu kokkupandavate puitehitiste ning söödanisu eksport.

Kaupadest imporditi enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid, metalle ja metalltooteid, masinaid ja seadmeid ning keemiatööstuse tooraineid ja tooteid. Kõige rohkem ehk 110 miljoni euro võrra kasvas mineraalsete kütuste (sh töötlemiseks toodud õlide ja maagaasi) ja elektrienergia, 62 miljoni euro võrra keemiatööstuse tooraine ja toodete ning 54 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete sissevedu.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Leedust ja Venemaalt ning samadest riikidest suurenes sissevedu ka enim. Soomest imporditi rohkem elektrienergiat ja bensiini, Venemaalt lämmastikväetist ja töötlemiseks mineraalkütuseid ning Leedust mootorikütuseid.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid