Riigikogu võttis vastu seadusemuudatuse, mis aitab Ukraina sõjapõgenikel kergemini Eestis tööle asuda

Täna leidis riigikogus aset välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse kolmas lugemine. Riigikogu võttis muudatuse vastu.

Muudatuste eesmärk on luua kolmandatest riikidest pärit inimestele paindlikumad tingimused töörändeks ning lihtsustada Ukraina sõjapõgenike kaasamist tööturule, aga ka selgemini reguleerida õpirännet, et välistada muu hulgas õpirände kuritarvitamist

Teise lugemise käigus viidi eelnõusse sisse muudatusi. Need puudutavad näiteks Ukraina sõjapõgenikele kiireloomuliste lahenduste pakkumist tööjõuturule integreerumisel, samuti neile Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks seadusliku aluse andmist ning töötamise erisuste sätestamist. Sätestatakse töötasunõue, mille järgi tööandja on kohustatud Ukraina töötajale maksma tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud selle tegevusala aasta keskmise brutopalga koefitsiendi 0,8 korrutisega.

Eelnõu osutus valitsuskoalitsioonis aga proovikiviks. Seadus pidi jõudma lõpphääletusele juba eelmisel nädalal, kuid Keskerakonna eestvedamisel teatas põhiseaduskomisjon, et ilmnenud kitsaskohad tuleks veel läbi arutada.

Eelnõu algatas keskerakondlasest siseminister Kristian Jaani, teda aitasid ministrid Taavi Aas (Keskerakond) ja Andres Sutt (Reformierakond). Niisiis tekkis küsimus, mida küll Keskerakond säärase pidurdamisega päriselt plaanib.

„Vahel on pausi võtmine ka sisuline, pole alati vaja mõelda poliittehnoloogia peale,” ütles toona keskfraktsiooni juht Jaanus Karilaid. „Pealegi, me otsustasime komisjonis konsensuslikult eelnõu edasi lükata, sest see vajab veel arutamist.” 

„Kui koalitsioonipartner ütles sulle üle laua, et me ei toeta seda, siis pole poliitiliselt mõistlik panna seda hääletusele, sest lähed ette kaotama,” selgitas Reformierakonna fraktsiooni juht ja põhiseaduskomisjoni liige Mart Võrklaev konsensust.  

Karilaid aga rõhus eelkõige eelnõu sõnastusprobleemidele. Neist ühe, Ukraina sõjapõgenikke puudutava, tõi riigikogu saalis eelnõu teisel lugemisel esile ka Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. „Sisse on kirjutatud, justkui enne 2022. aastat Ukrainas sõda ei ole olnud, ja enamgi veel, et seda võib käsitleda selle eelnõu kohaselt lausa kodusõjana Ukrainas. See on uskumatu möödalask, mille me peame kindlasti ära parandama. Seda ei ole võimalik teha muud moodi kui [eelnõu lugemist] katkestades,” viitas Seeder.

Võrklaeva sõnul oli Seedri tähelepanek igati õige ja seda sõnastust muudeti. Kui enne algas seaduse paragrahv sõnastusega „2022. aasta 24. veebruaril alanud sõjalise konflikti tõttu”, siis nüüd on algab see nii: „Sõjalise konflikti tõttu on alates 2022. aasta 24. veebruarist seaduslik alus [---]” 

EKRE on sellele seadusemuudatusele vastu.

Sotsiaaldemokraadid olid valmis eelnõud toetama, et leida kiire lahendus Ukraina sõjapõgenikele.

Eelnõu poolt hääletas 61 saadikut, vastu oli 30, hääletamata jättis 3 saadikut.

Koalitsiooniparteide saadikutest oli ainsana vastu Oudekki Loone (Keskerakond)

Ettevõtjad ootavad

Eesti Tööandjate Keskliit, Asutajate Selts, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda andsid teada, et nende hinnangul on see seaduseelnõu Eesti majanduse jätkusuutlikkuse jaoks ülioluline, sest see aitab tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet maailmaturul ning tagada töökohtade loome ja säilitamise.

„Nagu siseminister Jaani on varasemalt märkinud, on eelnõus mitu olulist ettepanekut seonduvalt Ukrainas toimuva sõjaga. Eelnõus luuakse erandid Ukraina sõjapõgenike lühiajalisele töötamisele ning võimaldatakse jätkuvat Eestis töötamist ka neil ukrainlastel, kelle lühiajalise töötamise periood on lõppemas. Neid otsuseid on kiiresti vaja,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.