Õhksoojuspumpade populaarsus on igal aastal kasvanud. Elektri- ja naftahinna tõusu tagajärjel on oodata, et soojuspumbad muutuvad veelgi menukamaks.
Õhksoojuspumbad töötavad fluoritud kasvuhoonegaaside ehk F-gaaside toel. Euroopa Komisjon tegi aga hiljuti ettepaneku keelustada F-gaasid peaaegu täielikult. See tähendaks ka õhksoojuspumpade keelustamist. Ettepaneku põhjenduseks toodi vajadust vähendada oluliselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Mis saab olemasolevatest pumpadest?
Soome väljanne Iltalehti vahendab, et soojuspumbaühingu Sulpu andmetel on Soomes kasutusel üle miljoni õhksoojuspumba.
Sulpu direktori Jussi Hirvoneni sõnul on ettepanek valdkonna tööstuse jaoks järsk, siiski ei tule regulatsioon neile üllatusena. "Keeld ei kehti aga olemasolevate pumpadele, mistõttu ei pea kartma, et meil jääb miljon kasutamata pumpa vedelema," ütleb Hirvonen.
Selle asemel töötaksid uued müüdavad pumbad pärast keelustamist külmutusvedelike abil. Uued pumbad nõuavad aga oma tundlikuse tõttu uusi paigaldusmeetodeid ja täiendavaid koolitusi. On olemas juba heakskiidetud külmutusained, kuid probleem on selles, et need on kergemini süttivad ja plahvatusohtlikud.
Hirvonen lisas, et keelustamise ajastus on halb, sest soojuspumbad oleksid üks võimalus Venemaalt pärit gaasist ja naftast kiiremini vabanemiseks.
"Kui nende külmutusainete kasutamisele kehtestatakse nii karm regulatsioon, siis ei saa me soojuspumpasid müüa ja neid nii kiiresti paigaldada, kui plaanitud oli. Seega võib direktiiv aeglustada Venemaa energia sõltuvusest vabanemise protsessi," lisas Hirvonen.
