Tulevikus peavad tõenäoliselt kõik suuremad ettevõtted oma kliimamõjust aru andma. LHV on oma jalajälge mõõtnud juba kolm aastat ja järjest täiendanud metoodikat, et võimalikult suur hulk mõjudest oleks arvesse võetud. Selles osas soovib innovaatiline pank olla ka teistele eeskujuks. Uute mõjude kaasamisega arvutusse kasvas LHV jalajälg 67% võrreldes aasta varasemaga. Töötaja kohta kasvas kliimamõju 35%.

LHV kontoritegevuse suurim mõju kliimale tulenes energiatarbimisest: soojusenergiast (25%) ja elektrienergiast (5%) ning töötajate liikumisega seonduvast (21%).

„Usume, et selleks, et oma mõjusid parimal viisil juhtida, tuleb neid ka võimalikult täpselt mõõta. Veel ei sisaldu meie jalajälje arvutuses meie laiema äritegevuse, näiteks laenuklientide või investeeringute mõju. Samas täiendasime arvestust mullu ka kodukontori lisamisega, teada olevate mõjudega sisseostetud toodetest ja teenustest ning ka näiteks soetatud kontoritehnika ja muu põhivara mõjudega. Kuna meil on siht jalajälje arvutust pidevalt täiendada ja detailsemaks muuta, kasvab meie heidete kogus ka tulevatel aastatel,“ kommenteeris LHV ESG-valdkonna juht Ragne Maasel.

„Viimastel aastatel oleme teinud samme oma jalajälje vähendamiseks. Nii on meil tänu rohelise energia kasutamisele õnnestunud vähendada elektrikasutuse jalajälge kahe aastaga 79%, isegi kui elektri tarbimine on suurenenud. Tekkinud jäägid ja jäätmed on aastaga vähenenud 34% võrra,“ rääkis Maasel.

Negatiivne mõju korvatakse Eesti idufirma abil

„2021. aastal alustasime ka oma jalajälje korvamist Eesti iduettevõtte eAgronom vahendusel. Kogu kontoritegevuse tekitatud jalajälje korvame Eesti põllumeeste abil, kes LHV makstava toetuse mõjul rakendavad praktikaid kasvuhoonegaaside paremaks sidumiseks pinnases ja muldade kvaliteedi parandamiseks,“ lisas Maasel.

Oma jälje LHV kliimamõjudele 2021. aastal jättis ka kestev pandeemia. Kuigi ärireise tehti 2020. aastast rohkem, oli nende mõju siiski väiksem kui 2019. aastal. Samuti suurendas koroonaaeg kodukontori kasutamist ja sellega kaasnevaid mõjusid. LHV Groupi töötajate igapäevasest kontorisse sõidust tulenevate emissioonide, samuti kodukontori mõjude hindamiseks viidi töötajate seas läbi põhjalik küsitlus.

Süsinikujalajälje arvutuskäiku hõlmati LHV Groupi Tallinna ja Tartu kontorite tegevus. Tulemustes ei kajastu LHV Ühendkuningriigi kontoriga seotud emissioonid, kuna andmete kättesaadavus on keerukam. Edaspidi on plaanis ka Ühendkuningriigi tegevuste mõjusid paremini hinnata ja alustada oma portfelli süsinikuheite jalajälje mõõtmisega.

LHV Groupi kasvuhoonegaaside jalajälg on arvutatud, järgides rahvusvaheliselt tunnustatud ja enimkasutatud kasvuhoonegaaside raporteerimise standardit „GHG Protocol Corporate Acconting and Reporting Standard“. Standard hõlmab seitsme kasvuhoonegaasi heitkoguste hindamist – süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesiniku ühendid (HFC), perfluorosüsiniku ühendid (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). Jalajälje mõõtmise aitas läbi viia Sustinere.

Vaata lähemalt: lhv.ee/et/roheline/co2

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid