„Riigi ülesanne on tagada inimeste majanduslik toimetulek ning mul on hea meel, et valitsus otsustas üksmeelselt toimetulekupiiri tõsta,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Kehtiv toimetulekupiirmäär on ajale jalgu jäänud, sest see ei aita inimestel enam majanduslikult oma toimetulekut tagada. Eriti haavatavad on lasterikkad pered, üksielavad pensionärid ja üksikvanemad.“

Sotsiaalkaitseministri sõnul on tarbijahinnaindeks halastamatult tõusnud, tõusvad energiahinnad tähendavad teenuste ja kaupade täiendavat hinnatõusu ning see paneb kõige haavatavamad inimesed majanduslikult veelgi keerulisemasse olukorda. „Sotsiaalministeerium taotles valitsuselt toimetulekutoetuse lisarahastust ning toimetulekupiiri tõstmist viimati 2021. aasta detsembris energia hinnatõusu meetme loomisel,“ lisas Riisalo. Toimetulekupiir on viimased kolm aastat püsinud muutumatuna.

Muudatused puudutavad väikese sissetulekuga leibkondi ehk toimetulekutoetuse saajaid, sealhulgas Eestisse saabunud põgenikke, kes võivad vajada abi majandusliku toimetuleku tagamisel. Eestis elab suhtelises vaesuses 20,7% elanikkonnast.

Tasub teada

  • Riigieelarve seaduse jõustumisel on üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kalendrikuus.
  • Perekonna teise ja iga järgneva täisealise liikme toimetulekupiir on edaspidi praeguse 120 euro asemel 160 eurot ning iga alaealise lapse toimetulekupiir 180 euro asemel 240 eurot.
  • Prognoosi järgi suureneb toimetulekupiiri suurenemisel toimetulekutoetust saavate leibkondade arv umbes 1300 võrra.
  • Toimetulekutoetuse määramisel hakatakse edaspidi eluasemekulu liigina arvesse võtma ka eluasemelaenu tagasimakset nagu seni on toetatud peresid, kes elavad üüripinnal. See aitab raskustesse sattunud peredel eluaset alles hoida.