Vaidluse peakangelane sai Julianus Inkassolt nõude Soome vabariigi parkimistrahvi eest 2015. aastal. Seepeale pöördus inimene tarbijavaidluste komisjoni, kes tänavu kevadel ka avalduse rahuldas. Komisjon leidis, et inkasso peab nõudest loobuma.

Inkasso peab tõestama, et tal on nõudeõigus
Otsuses tulid välja kaks õiguslikult kaalukat argumenti. Esiteks leidis komisjon, et inkasso ei ole esitanud tõendit selle kohta, et tal on nõudeõigus. Antud juhul oleks nõude esitaja pidanud tõendama, et just see parkimiskorraldaja võib antud kohas rikkumise eest trahvi teha. Parkimiskorraldaja volikiri võla sissenõudmiseks ning fotod pargitud sõidukist seda ei tõenda.

Tagatipuks tugines Julianus Inkasso oma argumentides Eesti liiklusseadusele, mis Soome vabariigis ilmselgelt ei kohaldu. Ehkki võla sissenõudmine käib Eesti seaduse järgi, peab nõue olema loodud Soome seaduse alusel.

Soomes lõppevad nõuded igal juhul kolme aastaga
Teise olulise nüansina tuleb tarbijakaitsekomisjoni otsusest välja, et Soomes aeguvad võlad teistmoodi kui Eestis. Ka aegumise osas üritas Julianus Inkasso tugineda just Eesti õigusele, mille järgi võib aegunud nõuet siiski esitada.

Komisjon selgitas taas, et aegumisele ei kohaldu Eesti, vaid Soome vabariigi õigus. Seega erineb Soome õigus Eesti omast ehk pärast kolme aasta möödumist inimesi sellise võla või trahviga enam mingil juhul tülitada ei tohi.

HUGO.legal jurist Andrus Reidi kommenteeris, et tegemist on Julianus Inkasso tavapärase taktikaga. “Näeme Soome parkimistrahvide nõudeid oma praktikas sageli. Enamasti on tegemist väga sarnaste lugudega, kus nõudel pole mingit õiguslikku alust. Antud loos demonstreeris Julianus Inkasso muidugi erilist juriidilist mõttelaiskust, üritades oma Eesti jaoks koostatud stamplausetega välja nõuda ka teise riigi trahve. Soovitame kõigil Soome parkimistrahvidega kimpus inimestel julgelt meie poole pöörduda, et ebameeldiv olukord kiirelt ära lahendada," sõnas ta.