Eelkõige soovib Ukraina leida võimalusi teravilja ja metallitoodete ekspordiks maailmaturule. Kaubaspetsiifikast tulenevalt saaks kasutada Läänemere sadamaid, vedades kaupa sadamatesse peamiselt mööda raudteed. Ukraina aastane viljaeksport on mitukümmend miljonit tonni.

Taavi Aasa sõnul olid Balti riigid ja Poola koheselt valmis Ukrainaga sel teemal kohtuma, et leida võimalusi oma sadamate kaudu nende kaupade ekspordiks. "Tahe on olemas, kuid siin on päris palju tehnilisi väljakutseid, mis tuleb ületada, et ukrainlaste soovitud mahus kaupa vedada," ütles Aas.

Eelkõige tuleks lahendada raudteel piiriületuste pudelikaelu, et panna käima rohkem ronge. Pildi teeb kirjumaks ka raudteede erinev rööpalaius ning küsimus on ka sobiva veeremi leidmises. Näiteks on Eesti Operailil Poolas ja Ukrainas üle 400 poolvaguni ja platvormi, mis on hetkel seal piirkonnas lepingutega seotud.

"Tahame igal moel Ukrainale abi pakkuda ning alustasime omalt poolt võimaliku veeremi kaardistamist, mida saaks kasutada Ukrainast kauba vedamiseks. Paralleelselt oleme Läti ja Leeduga jõudnud viimasel ajal aina lähemale nn merevaigurongi tööle panemisele. Ukraina soov võib seda protsessi veelgi kiirendada," ütles Operaili tegevjuht Raul Toomsalu.

Taavi Aasa sõnul on nüüd viimane aeg käivitada kolme Balti riigi vahel regulaarne kaubarong, mis saaks edukalt teenindada ka vajadusel Ukraina erinevaid kaupu. "Läti ja Leedu partneritega kiire tegutsemine ja kokkulepete sõlmimine on täna olulisem kui kunagi varem," rõhutas minister.

Balti riigid ja Poola jätkavad tööd transpordisektoriga, eelkõige raudtee ja sadamate haldajatega, et leida võimalusi pudelikaelade lahendamiseks ja Ukrainale teenuse pakkumiseks.

Jaga
Kommentaarid