Pangaliit: Eestis on tänavu oodata koguni kahekohalist hinnatõusuprotsenti

Sõda Euroopas ja niigi tempokas inflatsioon panevad rattad veelgi kiiremini käima. Paraku mõjub see negatiivselt nii kodupidamistele kui ka ettevõtetele.

Tänavuse aasta märts näitas pankadele harjumuspärast hooajalist laenunõudluse kasvu – eraisikud võtsid uusi laene 289 miljoni euro ulatuses, mis on suurim alates 2020. aasta lõpust. Eelmise kuuga võrreldes kasvas ka ettevõtete valmisolek investeeringuteks raha laenata. Uusi ärilaene väljastasid pangad märtsis 276 miljoni euro ulatuses. Siiski on ettevõtete puhul tegemist tavapärasest oluliselt väiksema kevadise laenukasvuga, samuti on pärast pikaajalist langust mõnevõrra kasvanud võlas olevate ärilaenude maht.

Sõja mõju pangandusele
Venemaa agressioon Ukrainas on kestnud juba peaaegu kaks kuud. Eestisse on saabunud ligikaudu 30 000 sõjapõgenikku ning siinsed pangad rakendavad aktiivselt rahvusvahelisi sanktsioone Vene eraisikutele ja ettevõtetele. Enamik siinsetest pankadest pakub sõjapõgenikele tasuta konto avamist ning makseteenuseid, Ukraina elanike ja organisatsioonide toetamise hõlbustamiseks on teenustasudest vabastatud maksed Ukrainasse.

„Eesti majanduse olukord on hetkel stabiilne. Sõja algul hetkeliselt tavapärasest kõrgemale tasemele hüpanud sularaha väljavõtmine on taas tagasi tavapäraste mahtude juures ning laenuportfellides näeme ootuspärast kevadist kasvu. Mõnevõrra teeb siiski ettevaatlikuks ettevõtete tavalisest madalam aktiivsus ning veidi kasvanud võlgnevuses ärilaenude maht,“ sõnas pangaliidu juhatuse esimees, SEB Panga juht Allan Parik.

Parik nendib, et paraku tähendab sõda Euroopas aga ka juba niigi tempokale inflatsioonile täiendavat kiirendust. "Seega võib Eestis tänavu oodata koguni kahekohalist hinnatõusuprotsenti, mis kahtlemata mõjutab negatiivselt nii kodumajapidamiste kui ettevõtete toimetulekut,“ hindas ta.