"Lisaeelarve sündis pidevalt muutuvate olude kiuste kiiresti ja annab keerulisel aastal tõsise toe Eesti inimeste turvalisuse, kõige haavatavamate gruppide toimetulemise ja Eesti energiajulgeoleku tugevdamiseks. Kogu lisaeelarve on seotud Venemaa alustatud Ukraina vastu peetava sõja mõjude tasandamisega ja sellest tulenevate hädavajaduste katmisega," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Rahandusminister nentis, et lisaeelarve tegemise põhjus on Euroopas käiv sõda – peame tugevdama oma julgeolekut kõige laiemas mõttes.

„Energiajulgeolekut puudutavatest kiireloomulistest otsustest moodustame keerulise eesseisva sügis-talve peale mõeldes Eestile gaasivaru ja investeerime LNG võimekuse loomisse. Et aidata inimestel keeruliste oludega toime tulla, suurendame toimetulekupiiri 150 eurolt 200 euroni. Novembris toetame energia kõrgemate kuludega seoses ühekordselt 50 euroga kaht kõige haavatavamat gruppi – lastega peresid ja pensionäre. Investeerime kaitsevõimekusse, ent ka elanikkonnakaitsesse – näiteks 16 suuremasse linna luuakse ohuteavitussüsteem. Rahastuse saavad ka sõja eest Eestisse ajutiselt varjule tulnud sõjapõgenikega seotud vajadused – sealhulgas suuname raha haridussüsteemi tugevdamisse ja eesti keele õppesse," ütles Pentus-Rosimannus.

Tulusid vähendava mõjuga on infosõja oludes vajalik ajakirjandusväljaannete 9 protsendilt 5 protsendile langetatav käibemaksumäär ning toidujulgeolekut tagava põllumajandussektori jaoks oluline erimärgistatud diislikütuse aktsiisi langetamine Euroopa Liidu miinimumtasemele.

Valitsuse tehtud lisaeelarve otsuste maht on 732 miljonit eurot, sellele lisanduvad maksumõju ja maksutuludest automaatselt sõltuvate kulude muudatused, mille tulemusena on kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht kokku 802,9 miljonit eurot. Valitsussektori nominaalset eelarvepositsiooni vähendab lisaeelarve sel aastal 627 miljonit eurot ehk 1,9 protsenti SKPst – eelarvest makstavate toetustega kaasneb nii tööjõumaksude kui tarbimismaksude kasv. Riigil tuleb meetmeid finantseerida likviidsusreservi ja täiendavalt kaasatud võlavahendite abil. Riigieelarvega kavandatud võlakohustuste limiiti lisaeelarvega ei tõsteta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid