Vene agressioon Ukrainas vähendab osa Eesti ettevõtete võimalusi eksportida või tarnida tootmiseks vajalikke asju. Sõjast tulenev hinnatõus raskendab muu hulgas nii ettevõtete kui ka inimeste majanduslikku seisu. Töö kaotamise oht ähvardab eelkõige neid, kes töötavad sõjast enim mõjutatud sektorites.

Kui majanduskasv aeglustub tempos, mida ennustati keskpanga märtsiprognoosis, võib sõja tõttu kasvada pankade probleemlaenude tase seniselt 0,2 protsendilt 1,5 protsendile. Samas usub keskpank, et Eesti pangad suudavad hakkama saada, sest kasumlikkus on olnud kõrge ja kapitalipuhvrid tugevad.

Eluasemelaenude võtmine küll sõja alguses aeglustus, kuid nüüd on nõudlus taas taastumas. Ka kinnisvarahindade kasv pigem jätkub, sest uute eluasemete lisandumine turule on ehitusmaterjalide tarneraskuste ja hoogsa hinnatõusu tõttu jätkuvalt piiratud.

Kinnisvarahindade ja eluasemelaenude kasv võib aga tuua kaasa majapidamiste võlakoormuse tõusu ja see suurendab ohtu, et inimestel võib tekkida raskusi laenumaksete tasumisel.

Sarnaselt Eestiga mõjutab sõda ka Läti ja Leedu ettevõtete ja majapidamiste maksevõimet ning sellel on mõju neil turgudel tegutsevate Eesti pankade finantsseisule.