„Tegime Euroopa Komisjonile ettepaneku panna Putini alustatud sõja tagajärgede leevendamiseks töösse vahendid, mis on tegelikult Euroopa Liidu eelarves olemas – sealhulgas enam kui miljardi euro suurune solidaarsuse ja erakorralise abi reserv, mis on mõeldud just sellisteks olukordadeks. Lisaks peaks Euroopa Liit olema valmis andma ka erakorralist abi,“ ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Euroopa Komisjon on liikmesriikidel kriisiga toime tulemiseks võimaldanud kasutada eelmise ELi eelarveperioodi kasutamata jääke põgenike vastuvõtmiseks. Samas on nii Eesti kui ka mitmed teised pöördumise allkirjastanud riigid eurotoetusi kasutanud tõhusalt, mis tähendab, et ülejääke või kasutamata ressursse on väga vähe. Riigid nendivad pöördumises, et ainult struktuuritoetustest ei piisa ning vaja on lisarahastust.

Teise murena toob Eesti koos teiste riikidega esile, et kriis on väga tugevalt mõjutanud majandust ning hinnataset, kusjuures väga kiiresti on tõusnud ka ehitushinnad – sealhulgas riigieelarvest ning Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavate projektide maksumus, mis paneb põgenikke majutavad riigid ja omavalitsused veelgi tugevama surve alla. Samuti on seoses sõjaga tekkinud ehitusmaterjalide tarneraskused, mistõttu on ohus ehitusprojektide tähtaegne lõpetamine.

„Tegime Euroopa Komisjonile ettepaneku leevendada reegleid nii, et struktuuritoetusi oleks võimalik kasutada pikema aja vältel, selleks et pakkuda leevendust raskustesse sattunud ehitusprojektide lõpuleviimiseks. Samuti leiame, et uuel eelarveperioodil peaks ühtekuuluvuspoliitika vahenditest 5 protsenti olema arvestatud erakorraliste kulutuste katmiseks. Meil peab sellistes olukordades nagu praegu olema võimalik tekkivatele probleemidele kiiresti reageerida. Tegime ka ettepaneku, et ühtekuuluvuspoliitika vahendeid saaks valdkondade vahel ümber suunata seniselt hõlpsamalt,“ ütles rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Kadri Tali.

Euroopa Komisjonile saadetud ühispöördumise on allkirjastanud Eesti, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia rahandusministrid ja ühtekuuluvuspoliitika ministrid.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid