26. aprillil teatati politseile, et Pärnumaal elav naine registreeris ennast Facebookis lehele, kus talle loodi ettekujutus, et peale lehel registreerimist ja enda andmete sisestamist loosib Swedbank välja sõiduauto. Peale andmete sisestamist ja registreerimist helistas naise telefonile vene keelt rääkiv mees, kes andis teada, et naisel on pangas kiirlaenufirma krediit ja laenust keeldumiseks peab naine sisestama talle saadetud kontrollkoodidele oma Smart-ID koodid, mida naine ka tegi. Selle tulemusena laekus naisele 5900 euro suurune laen, millest 5820 kanti naise kontolt edasi ühe ettevõtte arveldusarvele. Samuti kanti samale arvele naise kontolt veel 850 eurot. Kokku tekitati talle varalist kahju 6750 eurot.

26. aprillil alustati kriminaalmenetlust selles, et eelmisel nädalal tehti Järvamaal elava inimese teadmata tema pangakontolt ülekanne teise inimese kontole summas 2300 eurot.

27. aprillil alustati kriminaalmenetlust selles, et aprilli alguses suhtles Pärnumaal elav naine sotsiaalmeedias isikuga, kellelt soovis saada laenu. Naisele loodi ettekujutus, et ta saab 1000 eurot laenu, ta andis oma isiku- ja kontoandmed ning tema kontolt tehti makseid erinevatele kontodele ligi 1200 euro eest.

26. aprillil alustati menetlust kelmuses, 44-aastane mees nägi eelmisel aastal internetis reklaami, mis pakkus raha teenimise võimalust aktsiaturul ning jättis veebilehele enda kontaktid. Peatselt võeti temaga ühendust, kannatanu andis oma seadmele kaugligipääsu, registreeris end kauplemisplatvormil revolutexpert.co ja teda juhendati esimese sissemaksu tegemisel. Hiljem õhutati kannatanut erinevatel ettekäänetel teostama krüptoraha ülekandeid. Kelmusega tekitatud kahju on 23 120 eurot.

26. aprillil alustati menetlust sellest, et 48-aastasele mehele helistati Googlest ja SEB Pangast ettekäändel, et avaldaja konto on viirusega nakatunud ning tema nimel on võetud laenu. Kontrolli eesmärgil paluti avaldajal alla laadida kaugjuurdepääsu programm, edastada isiklikke andmeid ning kinnitada tehinguid Mobiil-ID abil. Selle tulemusena laekusid avaldaja SEB pangakontole Bondora laen summas 6500 eurot ning Esto laen summas 3964 eurot, mis kanti edasi Revolut panka. Kelmusega tekitatud varaline kahju vähemalt 10 464 eurot.

25. aprillil alustati menetlust selles, et 43-aastasele mehele helistati veebruaris väidetava ettevõtte Meteor Trade esindaja ja pakuti tulusat teenimisvõimalust kauplemisplatvormil. Selleks pidi avaldaja võimaldama juurdepääsud enda seadmetele ning alla laadima AnyDesk programmi. Mehele paigaldati ka Metrade 5 äpp ja abistati esimese sissemaksu tegemisel. Hiljem soovis avaldaja teenitud kasumit välja võtta, kuid raha ta tagasi ei saanud. Kelmusega tekitatud kahju on 8405 eurot.

25. aprillil tegi politseile avalduse 57-aastane naine, kellele helistas väidetavalt Google esindaja ja väitis, et naise telefon on ohus ning tahetakse ära kasutada temale kuuluvaid andmeid. Peale seda helistas väidetavalt ka Swedbanki esindaja, kes soovis pettureid välja selgitada ja selle tegemiseks pakkus ta naisele välja, et tema kontolt tuleb kõik raha välja võtta ja anda see pangale. Naine läkski sama päeva õhtul pangaautomaadi juurde, võttis sularaha välja ja andis selle väidetava panga turvatöötaja kätte, kes oli sinna tulnud valget värvi sõiduautoga. Hiljem selgus, et tegemist on pettusega ja tekitatud kahju on 10 000 eurot.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid