Hiiu meretuulepargi eelprojekti koostab rahvusvaheline konsultatsiooniettevõte Ramboll. Eelprojekti koostamise käigus analüüsitakse erinevate tuulegeneraatorite alternatiive, aga ka pargi alajaamade ja ühenduskaablite lahendusi. Veel hõlmab projekt lähikonna sadamate ehitus- ja hooldusaegsete võimaluste ning vajaduste kaardistust. Tehniliste lahenduste osas annab eelprojekt sisendi keskkonnamõjude hindamisse.

Enefit Greeni meretuuleenergia arendusjuht Karmo Kõrveki sõnul annab eskiisprojekt täpsema ülevaate, milline Hiiu merepark olla saaks. „Projekt ei anna lõplikke vastuseid, vaid esitab ettepanekud lahendustest, mis on mõistlikud nii tehniliselt kui ka keskkonnamõjude vaates. See info on oluline nii arendajale, ametiasutustele kui ka võimalikele partneritele ettevõtjate seas,“ rääkis Kõrvek.

Tema sõnul on praegu käimas Hiiu pargi keskkonnamõjude hindamine, kus analüüsitakse erinevate tuulikumudelite võimalikke mõjusid. „Kuna Hiiu meretuulepark võiks ehitusjärku jõuda alles kümnendi lõpuks, siis on tähtis, et uuringud ja analüüsid arvestaks võimalikult kaasaegse tehnoloogiaga. Meretuulepargi arendus võtab küll väga pika aja, kuid on ka suur samm Eesti rohepöördel, sest ainuüksi ühe meretuulepargi toodang kataks rohelise elektriga pea poole Eesti tarbimisest,“ selgitas Kõrvek.

Rambolli Baltimaade meretuule arendus- ja nõustamisjuht Mariusz Wójcik sõnas, et ettevõttel on hea meel teha Enefit Greeniga koostööd Hiiu tuulepargi projektis. „Projekti õnnestumiseks oleme kokku pannud pühendunud ja väga hea kogemusega meeskonna. Oleme kindlad, et Hiiu tuulepargi projekt on oluline samm rohepöördes mitte ainult Eesti, vaid kogu Balti regiooni ja Euroopa jaoks,“ ütles Wójcik.

Eelprojekti koostaja selgus veebruaris välja kuulutatud avaliku hanke käigus, mille võitis Ramboll. Pikaaegse insenerkogemusega Taani päritolu Rambolli kontsern keskendub jätkusuutlikele lahendustele ja on koostanud nii meretuuleparkide tasuvusarvutusi kui ka tehnilisi projekte kogu maailmas.

Hiiu ehk Loode-Eesti meretuulepark on kavandatud Hiiumaast põhjapoole ca 12 km kaugusele saare rannikust. 1,1 gigavatise võimsusega tuulepargi prognoositav toodang on kuni 5 teravatt-tundi.

Pargi arendus algas 2006. aastal Nelja Energia poolt. 2010. aastal kiideti projekti keskkonnamõjude hindamise programm heaks ja käivitusid uuringud, mille ulatust on mitmel korral täpsustatud. Praegu on pargi keskkonnamõjude hindamine lõpusirgel.