Kütusesektori esindusorganisatsioon Eesti Õliühing märgib, et mootorikütuste hinnatõus ja tarbimise märgatav suurenemine eelmise aastaga võrreldes on Eesti kõrge inflatsiooninumbri üheks peapõhjuseks.

Ühingu tegevjuht Mart Raamat selgitas, et eelmisel aastal oli mootorikütuste tarbimisel madal võrdlusbaas. „COVID-19 pandeemia leviku tõkestamiseks kehtisid ulatuslikud liikumispiirangud, mis vähendasid märgatavalt just eraisikute kütusetarbimist. 2021. aasta aprilli mootoribensiini tarbimisnumbrid olid umbes 12 protsenti nö normaalsituatsioonist madalamad. Sel aprillil näeme taas kõrgemaid tarbimisnumbreid, mis tõsi küll jäävad meie baasstsenaariumile alla. Kõrged hinnad lihtsalt pärsivad inimeste ostujõudu,“ nentis Raamat.

Eurostati andmetel oli suurima mõjuga inflatsiooninumbrile energiahinnad, mis eurotsooni keskmisena tõusid 2021. aasta aprilliga võrreldes 38 protsenti. „Sarnaseid – ja isegi suuremaid – tõusunumbreid on näha ka Eesti tanklahindade puhul. EU Oil Bulletini hinnainfo järgi on aprilli keskmine diislikütuse müügihind tanklas tõusnud eelmise aastaga võrreldes 50%, mootoribensiini puhul on hinnatõus olnud 33%. „Posthindades on tõus aastaga olnud hirmuäratav – vastavalt 46 senti mootoribensiini ja 61 senti diislikütuse puhul. Liites need kaks faktorit – arvestatavalt kasvanud tarbimise ja märksa krõbedamad hinnad – ja see selgitab suurelt osalt selle kuu rekordilist, 19 protsendini küündinud inflatsiooninumbrit,“ selgitas Raamat.

Kütusesektori esindaja nendib, et erinevalt soovitust, ei ole kütusehinnad maailmaturul langusesse pööranud. „2022. aasta jooksul on Brenti toornafta hind tõusnud 38%, kuid samal ajal on näiteks diislikütuse maailmaturuhind tõusnud eurodes rohkem kui 90%. Selle kolossaalse tõusu taga on Venemaa sõda Ukrainas ja faktor, et just diislikütuse turg on sõjast rohkem mõjutatud. Samas indikatsioonid näitavad, et suvekuudel, kui globaalselt on nn „sõiduhooaeg“, mil mootoribensiini tarbimine on tavapärasest kõrgem, hakkab tõusma ka mootoribensiini hind. Paljud rafineerimistehased on kõrgete diislikütuse hindade tõttu asunud just selle fraktsiooni tootmist maksimeerima – vähenev mootoribensiini tootmine tähendab aga kallimaid hindu just perioodil, kui tarbimine on kõrge,“ avas Raamat hinnakujunduse tagamaid.

„Poliitikud üle kogu maailma otsivad rohtu kõrgete kütusehindade vastu, mis inimesed ärevaks ajavad. Nii on suur osa ELi riikidest langetanud maksukoormust kütustele, meie regioonist näiteks Saksamaa, Rootsi ja Poola. Soome on läinud seda teed, et leevendada kütuste taastuvenergianõuded ja sedasi vähendada hinnasurvet. Kahjuks otsustas aga meie valitsus, et aktsiise ei langetata ja nii peab meie tarbija pretsedenditu kütuste hinnatõusu kogu täiega alla neelama,“ kurvastas Raamat valitsuse otsuse pärast.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid