Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus juhtis tänasel lisaeelarve erikomisjoni kohtumisel tähelepanu, et lisaeelarve jaguneb kolme kõige olulisema valdkonna vahel. Esimene eesmärk on tugevdada energiajulgeolekut (257,3 miljonit eurot), teine soov on suurendada julgeolekut (255 miljonit) ning kolmas on vahetud sõjamõjud ning siia põgenenud inimesed.

Energiajulgeoleku kohta täpsustas Pentus-Rosimannus muu hulgas seda, et 1 TWh gaasivaru moodustamise ülempiiriks jääb 170 miljonit eurot. See on summa, millega tuleb riigil hakkama saada, et vajalik gaasivaru tagada. "Ma ei taha küll ära sõnuda, aga tänaste hindade juures tuleb see lõplik summa tõenäoliselt siiski väiksem," kommenteeris minister. Lisaks tõdes ta, et 8 miljonit eurot suunatakse Eesti pudelikaelale ehk kuigi meil on mitmed taastuvenergiatootmisjaamad küll valmis, siis võrku neid paljusid ühendada ei saa.

242,7 miljonit eurot on majandusministri sõnul suunatud ka kõigi sõjapõgenikega seonduvate kulude katmiseks. "Riik on arvestanud 50 000 põgenikuga, aga arusaadavalt kõik ei vaja toetuseid ja teenuseid," selgitas Pentus-Rosimannus.

Sotsiaalministeerium täpsustas oma ministeeriumi võimaluste poolt ehk et nende valitsusalasse kuulub kokku 192,78 miljonit, millest suurem osa ehk 150,9 miljonit eurot läheb just sõjapõgenike esmase vajadusega seotud kuludeks nagu esmane vastuvõtt ja majutuse toetus. Muu hulgas on raha määratud tõlketeenuste, ravile, vaimse tervise toe ja paljudele muude teenuste ja hüvede pakkumiseks.

Lisaeelarve raha saab ka haridus, et toetada sõjapõgenike õpinguid. Kõige rohkem pannakse raha alla üldharidusele, sest just selles vanuses sõjapõgenikke on Eestis hetkel kõige rohkem.

Siseministeeriumi lisaeelarve vahendite maht on kokku 61,9 miljonit eurot. 6,9 miljonit eurot panid nad paika jaanuari lõpus elanikkonnakaitse ja kriisideks valmisoleku arendamise jaoks. Täiendavat 53,3 miljonit samas valdkonnad pandi paika 19. aprillil. Lisaks on arvestatud 1,6 miljonit eurot digivaldkonna arendamiseks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid