Jätkusuutlikkus muudab tööturgu. Milliseid eksperte ärid juba praegu vajavad?

Jätkusuutlikkus on ärimaailmas ja tööturul muutumas üheks tähtsamaks suundumuseks, millega peavad kaasa minema kõik ettevõtjad ja töötajad, kes soovivad tulevikus olla konkurentsivõimelised.

Jätkusuutlikkuse päevakohasus toob kaasa ka uute asjatundjate ja oskuste vajaduse, avades piiramatud karjäärivõimalused selle valdkonna entusiastidele ja professionaalidele. Uuringute kohaselt on juba praegu turul sellistest spetsialistidest puudus. Tulevikus, mil neid eksperte läheb vaja kõikides organisatsioonides, muutub konkurents nende talentide pärast ainult teravamaks. Neid, kes soovivad kestlikkusalaseid teadmisi juba praegu täiendada, ootab äri- ja majandusülikool ISM Vilniuses läbima rahvusvahelist magistriõppekava äri jätkusuutlikkuse juhtimine.

Jätkusuutlikkuse liikumine kõrvalrollist peaossa

Leedu Swedbanki jätkusuutlikkuse juht ja ISM-i ESG nõukogu liige Karolina Semionovaitė ütleb, et viimastel aastatel on muutunud nii kestlikkuse tähtsus ettevõtluses kui ka arusaam sellest teemast. Varem otsustati ettevõtte edu ja potentsiaali üle ainult finantstulemuste järgi ning jätkusuutlikkust mõisteti kui kõrvaltegevust, mis ei ole äriga otseselt seotud. Mõne viimase aastaga on olukord muutunud ning jätkusuutlikkusest on saanud äri töökorra ja strateegia oluline element.

„Jätkusuutlikkuse juurutamine äris hõlmab laia tegevusspektrit alates äri strateegiast ja riskijuhtimisest kuni tarneahelate ja tootearenduseni. Näiteks alles hiljuti oli toote väljatöötamisel peamine eesmärk luua tarbija jaoks atraktiivne lahendus, mille müük läheks turul hästi ja oleks ettevõttele kasumlik. Praegu tulevad mängu täiendavad kriteeriumid – tagada, et kogu toote elutsüklil oleks võimalikult väike negatiivne mõju keskkonnale ja ühiskonnale.

Ettevõtetel tuleb lahendada uusi küsimusi alates emissioonist, jäätmete koguse mõõtmisest ja kahandamisest kuni soolise tasakaalu ja mitmekesisuseni, korruptsioonivastaste meetmete juurutamise ja ärieetika tagamiseni kogu tarneahelas. Seega jätkusuutlikkus toob ettevõtluses töötavatele professionaalidele kaasa palju uusi arutelusid ja huvitavaid teemasid,“ ütleb säästva arengu ekspert.

Semionovaitė lisab, et äri jätkusuutlikkuse kolm liidetavat – keskkonnakaitse, sotsiaalne aspekt ja hea juhtimistava – avalduvad eri ettevõtetes isemoodi. Igal ärisektoril on oma spetsiifika, sellepärast peavad ettevõtted alustama tähtsaimate kestlikkusvaldkondade identifitseerimisest ja jätkusuutlikkuse strateegia loomisest. Kõiki jätkusuutlikult toimivaid ettevõtteid seob üks valem – ärimudel, mis on orienteeritud mitte ainult finantstasuvusele, vaid ka eri huvipoolte heaolule ja positiivse mõju loomisele.

Vajadus kestlikkusekspertide järele kasvab märkimisväärselt

Eksperdi sõnul on äri jätkusuutlikkus üpris uus valdkond, kuid sellel on juba praegu väga palju potentsiaali. Vajadust selliste ekspertide järele on turul juba praegu tunda. Koos muutuvate ärimudelite, jätkusuutlike innovatsioonide kasutuselevõtu ja uute nõudmistega ettevõtlusele hakkab vajadus nende järele aina kasvama. Naine rõhutab, et raske on ette kujutada tulevikuorganisatsiooni, mis suudaks edukalt tegutseda ning konkurentsis püsida, ignoreerides jätkusuutlikkuse tendentse ja praktikaid.

„Ühiskonna teadlikkus tõuseb, samas kasvab ka ettevõtlusele surve demonstreerida kõrgeimaid vastutusstandardeid. See tähendab, et ettevõtted, kes neid ei taga, põrkuvad tulevikus suurte riskidega. Uusi kestlikkuspraktikaid juurutavad ka Euroopa Liidu muutuvad nõuded. Suuri muutusi toob EL-i rohepööre. Ambitsioonikad kestlikkuseesmärgid on sätestatud ka Leedu valitsuse programmis. Eri tööstuste eksperdid töötavad juba praegu lahenduste kallal, kuidas tuleb igal ärisektoril panustada kogu Leedu jätkusuutlikkuse transformatsiooni,“ väidab Semionovaitė.

LinkedIni uuring Global Green Skills Report 2022 näitab, et kogu maailmas kalduvad tööandjad värbama pigem kestlikkusoskustega töötajaid kui nende pädevusteta inimesi. Kogu maailma tööturul kasvas kestlikkuskompetentsiga professionaalide arv 2015.–2021. a koguni 38%. Ehkki säästva arengu eksperte kohtab aina enam, on sellistest asjatundjatest väga kiirete muutuste ning uute praktikate ja ärimudelite kasutuselevõtu pärast ikka veel suur puudus. Praegusel ajal jätkusuutlikkuse valdkonda sisenenud tööturuosalistele avanevad piiramatud karjäärivõimalused.

ISM hakkab ette valmistama jätkusuutlikkuse asjatundjaid

Et panustada säästva arengu probleemide lahendamisse ja reageerides toimuvatele muutustele, on juhtimis- ja majandusülikool ISM välja töötanud uue rahvusvahelise magistriõppekava äri jätkusuutlikkuse juhtimine (business sustainability management). ISM-i äri jätkusuutlikkuse juhtimise õppekava juht dr Virginija Poškutė ütleb, et programm on unikaalne kogu Euroopas, sest selle õpilased tutvuvad kestlikkusega kõigi ESG (ingl k environmental, social, governance) dimensioonide – keskkonna, sotsiaalse ja juhtimise kaudu, tänu millele suudavad säästvuse probleeme näha holistiliselt ning neid eri tasanditel lahendada. Ühtlasi õpivad äri jätkusuutlikkuse programmi üliõpilased välja töötama erinevaid kestlikkusstrateegiaid ning saavad vajalikud teadmised ja oskused kasutusele võetavate säästvuspraktikate mõju hindamiseks kogu organisatsiooni väärtusloome ahelas.

„Praegusel ajal keskendub ikka veel suur osa ettevõtteid jätkusuutlikkuse algatustele ja mõju hindamisele organisatsiooni sees. Ent väga sageli leiab äri suurim negatiivne keskkonnamõju aset mitte organisatsioonisiseselt, vaid väljaspool selle piire – tarneahelates ja tootmises. Selle õppekava tudengid õpivad äri keskkonnamõju hindama nii loodushoiu kui ka sotsiaalses ja juhtimise mõõtmes. Niisiis tulevased kestlikkuseksperdid omandavad nii pehmed kui ka kõvad oskused, mis võimaldavad mõõta ja hinnata ettevõtete ESG-praktikat, arendatavaid algatusi ja investeeringute mõju. Programmi läbijad suudavad identifitseerida probleeme, hinnata keskkonda, luua erinevaid äristrateegiaid ning lahendada globaalseid ja lokaalseid probleeme, et tagada organisatsioonide jätkusuutlik tegevus,“ kinnitab dr Poškutė.

Ühtlasi toonitab ISM-i ekspert, et sellelaadse õppekava vajadust on olnud turul tunda senise endiselt visa fragmenteeritud suhtumise pärast jätkusuutlikkuse teemasse. Sel põhjusel võib ISM-i programmi pidada unikaalseks, sest see eristub oma struktuuri poolest, mis pakub teadmisi erinevates kestlikkusdimensioonides ja valmistab ette asjatundja, kes suudab tegutseda väga laias säästvusküsimuse spektris.

Programmiga saab lähemalt tutvuda SIIN.

*Õppekava on koostatud ja esitatud hindamiseks õppekvaliteedi hindamiskeskusele. Õpingute algus on kavas 01.09.2022.