Tööturg laienes tänu Euroopa Liidule olulisel määral

Töö Euroopa Liidu erinevates liikmesriikides on muutunud sedavõrd igapäevaseks, et kui pandeemia tõttu piirid vahepeal suleti, tundus see paljudele suisa inimõiguste rikkumisena.

„Maailmajaos, kus riigid valasid kunagi oma territooriumi kaitsmiseks verd, on tänapäeval piirid olemas ainult kaardil. Sisepiirideta Euroopa toob majandusele väga suurt kasu, mis näitab, kui käegakatsutav, populaarne ja edukas on Schengeni süsteem ning kui tähtis on see meie igapäevaelu ja ühiskonna jaoks. Me peame seda ühist süsteemi hoidma ja tugevdama," hindab Euroopa Liidu ühtse majandusruumi ja tööturu olulisust rände, siseküsimuste ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos.

Skandinaaviasse on tänapäeval mugav tööle minna

Eesti-Soome Töö- ja Konsultatsioonikeskuses vastatakse päringule, et ettevõte on konsultatsiooniteenuste pakkumise praktiliselt lõpetanud, sest neid enam ei tellita - konkreetse murega pöördutakse pigem ametiühingute või töötukassa poole.

Metsahooldusteenuseid pakkuv spetsialist Kaido Karu ütleb, et töö Soomes või Rootsis on tänapäeval sama normaalne igapäevaelu osa nagu töö Eestiski. „Dokumentide kordaajamisega tegelevad tööandjad ja -tellijad, tööde teostaja ülesanne on tagada, et ohutus- ja esmaabikoolitused oleksid läbitud, varustus korras ning oma töö kvaliteetselt tehtud," võtab ta olukorra kokku. Soome tööturu jaoks nõutavad koolitused läbitakse enne tööleasumist Eestis ja saadakse siin ka Soome tööturul kehtivad tunnistused. Keeleoskust on vaja sedavõrd, et mitte oma töölõigul ja igapäevasuhtluses hätta jääda. Rootsis vajalikud koolitused läbitakse konkreetse metsafirma kaudu ja lisaks sellele toetab sealseid töötajaid ka ametiühing.

Kaugeltki mitte nii lihtne polnud aga eesti kirjaniku Lea Jaanimaa tööleasumine Soomes kümme aastat tagasi. Ta meenutab, et kümme aastat tagasi pidi kindlasti keegi Soomes ees ootama. Samuti polnud sinna riiki asja, kui ei osanud suhtlustasandil soome keelt.

„Läksin Helsingisse elama aastal 2013. Töökoht oli olemas, vajasin isikukoodi, selleks suundusin rahvastikuregistrisse, nagu peab. Sealt suunati mind Pasila immigratsiooniametisse, kus ka ära käisin. Pärast pikka ootamist öeldi, et töö-elamisluba ning isikukoodi ei saa enne, kui tööandja lepingu valmis vormistab. Tööandja aga väitis, et osad firmad võivad Soomes töötajad ilma isikukoodita tööle võtta, kuid osad mitte, ning nemad kuuluvad nende alla, kes seda teha ei tohi."

Lea meenutab, et isikukood saadeti postiga koju, ent ilma isikukoodita polnud võimalik elamispinda üürida.
„Tööandja abiga sain maksuametist tulumaksukaardi. Kui see olemas, sain avada Soome pangas konto ja tellida pangakaardi. Haigekassa kaardi sain, kui olin kuu aega töötanud. Hiljem tegin ühtse ID-kaardi koos Kela andmetega, uuendasin ka juhiloa. Rahvusvahelise Kela kaardi tellisin eraldi. Elukoha vormistasin rahvastikuregistris (Maistraattis). See jäi ka postiaadressiks, kuna kõik kaardid saadeti postiga. Mina registreerisin end püsiva elanikuna, aga saab ka ajutisena. Kümme aastat tagasi Soome minnes oli minu jaoks kõik keeruline ja asjaajamine vasturääkiv. Isikukoodi ei saa, kui pole töölepingut, tööle ei saa, kui pole elukohta. Midagi ei saa, kui pole isikukoodi. Euroopa Liidu kodanik ei vaja elamisluba, aga peab end välismaalasena registreerima. Kehtiva töölepinguga. Riigilõivu tasumine käis kohapeal. Nüüd, IT-ajastul, on kõik palju lihtsam ja enamikku asju saab ajada üle neti," võtab Jaanimaa kokku.

Kaido Karu märgib aga lisaks, et ka Soome pangakonto pole tänapäeval oluline - Eestis olev pangaarve sobib Soome tellijatele küll.

Eestisse tööleasumine oli lihtne

Hollandi kodanikul ja Eestis vaimse tervise teemadel koolitajana töötaval Umberto Dorus Geertsil jätkub Eestisse tööle tuleku kohta vaid kiidusõnu.

„Tulin aastal 2006. Kõik mu dokumendid sobisid, sain ID-kaardi ja kohaliku juhiloa kergelt ning kui need aegusid, polnud ka uuendamisega probleemi."

Sotsiaalpedagoogi haridusega ja sotsiaalpoliitikaga tegelenud Geerts leppis tõsiasjaga, et kuni keele selgeks saamiseni tuli karjääriredelil mõni samm tagasi astuda ning töötamise kõrvalt eesti keel omandada.

„Keel ja kultuuriline integratsioon on Eestis elades ja töötades väga olulised," rõhutab ta ning lisab, et riigi väiksuse tõttu on ta saanud tööpakkumised peamiselt tänu oma sotsiaalsetele kontaktidele. „Ma arvan, et ametlik töö otsimine võiks olla keerulisem," oletab ta ja kiidab väga eestlaste suhtumist - niipea, kui saadakse aru, et õpid eesti keelt, muutuvad kõik väga abivalmiks ning soovivad sind edasi aidata.

Tööturud on kohaliku kultuuri nägu

Tallink Grupi personalijuht Age Vanajuur selgitab esmalt, et ettevõtte äritegevust toetavad töötajad Euroopa Liidu erinevatest riikidest - Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Saksamaalt ja Rootsist.

Ta kinnitab, et tööturud on küll kõik oma kohaliku kultuuri ja tööstiili nägu, aga samas ettevõtte värbamise põhiolemus on sõltumata riikidest üsna sama ülesehitusega.

„Erinevusi on võimalik leida eelkõige teatud oskuste ja teadmistega seotud töötajate leidmisega. Nii võib olla mingeid spetsiifiliste oskuste ja teadmistega eksperte, keda näiteks Eesti organisatsioonis vajame hoopis Rootsi tööturul. Seega vaatame õigete inimeste leidmisel vajadusel aktiivselt ka üle kõigi koduturgude," selgitab ta.

Age Vanajuur on oma töös kogenud, et riikide vahel inimeste liigutamisel tuleb arvestada lisaks ettevõtte värbamispõhimõtetele ka konkreetse tööturu seadusandlust, maksukohustusi, palgatasemeid ja mitmeid muid komponente, ning leiab, et sarnasema tööturu õigusruumiga riikide vahel on töötajate liigutamine mõnevõrra lihtsam - näiteks Põhjamaade riikide töösuhted.

Liikmesriikide kodanikud kandideerivad võrdsetel alustel

Töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool kinnitab, et tööotsijate puhul ei tehta rahvustel vahet - liikmesriikide kodanikud kandideerivad tööle Eesti kodanikega võrdsetel alustel. „Olulised on oskused ning kriitiliseks teemaks võib kujuneda keeleoskus," ütleb ta.

Küll aga näitab töötukassa kogemus, et Euroopa Liidu registrite arengus on veel pikk tee minna. Lauri Kool ütleb, et kui näiteks kõrghariduse tõendamine on küllalt lihtne ülesanne, siis töötutoetuse määramise puhul teisest riigist töötaja staaži kohta info saamine on keeruline ning tihtipeale ei jäägi konsultandil muud üle, kui püüda endist tööandjat telefonitsi tabada.

„Sellised andmed võiksid olla ühtsest andmebaasist tööturuametnikele kättesaadavad, see hõlbustaks kvaliteetse teenuse pakkumist meie klientidele," arutleb Kool.

Projekt valmib koostöös Riigikantselei ja Delfiga.