Keskkriminaalpolitsei kahtlustab tehnoülevaatajat massiivses võltsimises

Keskkriminaalpolitsei ametnikud esitasid eelmisel nädalal kahtlustuse ametialases võltsimises 40-aastasele mehele. Esialgsetel andmetel koostas ja kinnitas mees tehnoülevaatuse läbimise dokumendid 23 põllumajandussõidukile, mis ei olnud tegelikult tehniliselt korras. Tehnoülevaatajate Liit hinnanguga ei nõustu.

Esialgsetel andmetel on tegemist ühe Järvamaa haridusasutuse valduses oleva põllumajandustehnikaga, mis on kasutusel õppetöös. Kahtlustuse kohaselt lubas mees selle aasta märtsis tehnoülevaatuselt läbi 23 sõidukit, mis tegelikult ei tohi liikluses osaleda, sest need ei ole tehniliselt korras. Väidetavaid ülevaatuseid teostas mees väljaspool tehnoülevaatuspunkti haridusasutuse territooriumil.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Ats Kübarsepa sõnul on teo motiiv hetkel ebaselge, kuid seda selgitatakse kriminaalmenetluse käigus. „Tegemist on suure massiga rasketehnikaga, mille puhul ei saa sõiduki tehnilist heakorda liiklusohutuse vaates alahinnata, sest need võivad põhjustada väga traagiliste tagajärgedega õnnetusi. Arvestades, et tegu on õppetehnikaga, on kahetsusväärne, et haridusasutus annab selliselt õpilastele edasi ka halva eeskuju. Kuigi viimastel aastatel on tehnoülevaatustega seotud korruptsioonijuhtumid märgatavalt vähenenud, pöörab politsei sellele valdkonnale jätkuvalt tähelepanu. Suurema riskiga võivad olla väljaspool ülevaatuspunkti tehtud sõidukikontrollid, sest seal on rikkumist lihtsam toime panna, nagu kahtlustame ka antud juhul," ütles Kübarsepp.

Ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo sõnul on kõigi meie turvalisuse huvides see, et meie teedel liikuvad ja kasutatavad sõidukid oleksid tehniliselt korras ja nende ohutus oleks objektiivse kontrolliga tagatud. „Antud juhul täidab mootorsõiduki ja nende haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija avalikke ülesandeid. Igasugune kõrvalekalle võib endast kujutada ohtu nii teistele liiklejatele kui ka tehnoülevaatuse ebaausalt läbinud sõidukite juhtidele. Antud juhtumi teeb äärmiselt kahetsusväärseks see, et kontrollija hoolimatus seab ohtu nende sõidukite abil haridust omandavate õpilaste turvalisuse," ütles Aadamsoo.

Transpordiameti liikuvuse korraldamise teenistuse direktori Joel Jesse sõnul muudab juhtunu eriti kahetsusväärseks asjaolu, et kahtlustuse saanud ülevaataja näol on tegemist Eesti tehnoülevaatajate liidu juhatuse liikmega, kes peaks olema teistele eeskujuks, mitte vastupidi. "Oleme alustanud kõnealuste tehnoülevaatuste osas ka haldusmenetluse, mis hetkel veel kestab. Praeguseks on kehtetuks tunnistatud nelja sõiduki ülevaatus, kokku tuvastas transpordiamet puuduseid 23 sõidukil ja haagisel," nentis Jesse.

Jesse hinnangul näitab juhtunu veenvalt, miks on oluline tõhustada järelevalvet tehnoülevaatuste üle. "Ülevaatuspunktides pakutav teenus peab olema kõrge kvaliteediga ning ülevaatuselt ei tohi saada läbi sõidukid, mis ei vasta kehtestatud nõuetele. Selle tagamiseks olemegi kaalumas ühel või teisel viisil peakaamerate kasutamise võimalusi tehnoülevaatuse toimingute salvestamiseks."

Enne kohtuotsust ei tasu süüdi mõista

Tehnoülevaatajate Liit suhtub enda sõnul sellistesse juhtumitesse äärmiselt tõsiselt ning toetab igakülgset ja läbipaistvat uurimist, et lõpptulemus oleks aus ja õiglane.

“Seisame alati valdkonna maine eest ning vajadusel teeme ka raskeid otsuseid. Antud juhul selgitame, et alustatud on kriminaalmenetlust ning hetkeseisus on esitatud isikule kahtlustus. Palume mõista, et lõpliku otsuse teeb kohus ning enne kohtuotsust ärme kedagi ise süüdi mõista,” märkis Tehnoülevaatajate Liit.

Selguse huvides kaasas Tehnoülevaatajate Liit tehnokontrolli tulemuste hindamiseks erapooletu eksperdi kellega käidi ise koos traktoreid üle vaatamas. Eksperdi ametlik hinnang saab vormistatud lähiajal, kuid hetkel sai liit anda enda poolse ülevaate olukorrast.

“Kokkuvõttes julgeme väita, et ülevaatused olid ülevaataja poolt tehtud adekvaatselt ning suuremaid puuduseid ei esinenud. Siinkohal tuleb mõista, et tegemist on põllutöö masinatega millega tehakse rasketes tingimustes igapäevast tööd. Mõranenud ääretuli, mittepõlev numbrituli, puuduv helkur, ebakindel porikaitse, tõrkuv ukselukk jne puudused võivad tekkida igal töötamise hetkel. Nende hilisem avastamine ei anna alust väita, et ülevaatuse hetkel need puudused fikseerimata jäid. Rääkimata väitest, et selliste puuduste korral on ohus kooli õpilased ja kogu liiklusohutus. Käies ise kohapeal väidetavate puudustega tutvumas saame kinnitada, et me ei tuvastanud mitte ühtegi ohtlikku viga ning väited nagu ülevaatused oleksid tehtud suurte puudustega ei ole kohased. Julgeme kinnitada, et kooli õpilased ei ole ohustatud ning järeldused halvenenud liiklusohutusest ei pea paika."

"Meie esialgsel hinnangul on Transpordiameti järelevalve üksuse spetsialistide järeldused selgelt üle pingutatud ning antud on meelevaldseid hinnanguid puuduste määratlemistel. Samuti ei leidnud kohapeal kooli töötajatega vesteldes kinnitust väide, et ülevaatused oleksid tehtud kohapeal käimata,” ütles Tehnoülevaatajate Liit.

Seni juba tühistatud ülevaatuste kohta esitas Tehnoülevaatajate liit Transpordiametile (TRAM) teabenõude kuna tühistamiste korraldus tuli telefoni teel järelevalve üksuse juhtivspetsialistilt. "Ülevaataja kahjuks uskus telefoni teel antud juhiseid ning asus seetõttu ülevaatuseid tühistama. Ülevaatuse otsus on haldusakt ning otsuseid sellisel viisil tühistada on ebaseaduslik ning tulemused on õigustühised. Eeldame TRAM töötajate kui riigiameti esindajate poolt väga selget ja korrektset käitumist mistõttu taunime nende sellist käitumist ning püüame selles osas edaspidi saada rohkem selgitusi,"

“Eelnevast tulenevalt selgitame, et panustame omalt poolt igakülgselt, et aidata kaasa tõe väljaselgitamisele ning lõplikke otsuseid saame teha alles siis kui selleks on seaduslikult õige aeg,” lisas Tehnoülevaatajate liit.

Uurimist viib läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja juhib Lääne ringkonnaprokuratuur.