Majandusanalüütikud arutlevad. Kuidas on läinud Eesti tööstusel ja mida prognoositakse tulevikuks?
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina kirjutab, et vaatamata tootmissisendite kallinemisele ja nende tarneprobleemidele jätkus käesoleva aasta esimeses kvartalis tööstustoodangu mahu mõõdukas, ligi 4% kasv. Märtsis ulatus kasv isegi ligi 8 protsendini. Kasvu panustasid siis töötlev tööstus ligi 7%, energiatootmine 21% ja mäetööstus 5% tootmismahu suurenemisega. Kuigi tööstussektor suutis esimeses kvartalis veel mõõdukalt kasvada, on see tempo aeglustunud.
"Kui lisada tööstussektorile ka kümnendiku võrra kasvanud jaekaubandusettevõtete müügimahu, siis suurenes esimeses kvartalis ligi veerand majanduses loodud lisandväärtusest üsna korralikult. Samas pidurdas majanduskasvu SKP arvestusse minevate maksude vähenemine või parimal juhul väga väike püsivhindades kasv" ütleb Mertsina.
Tööstussektor suutis mõõdukalt palku tõsta
Mertsina sõnul kasvas kasvas tööstussektori ja töötleva tööstuse müügitulu tootjahindade kiire tõusu tõttu jooksevhindades esimeses kvartalis ligi veerandi võrra ja märtsis ulatus see isegi 30 protsendini. Kuigi suurenenud on ka tootmissisendite hinnad, näitab selline tootmismahtude ja müügitulu kasv, et tööstussektoris jätkus tõenäoliselt vähemalt mõõdukas palgakasv. Samas olid võimalused palkade tõstmiseks tegevusalade lõikes väga erinevad.
"Töötleva tööstuse kasvu andsid esimeses kvartalis kõige suurema panuse puidu- ja elektroonikatööstused ning elektriseadmete tootmine. Kõige enam pidurdasid kasvu aga tootmismahtude vähenemine tekstiilitööstuses, mis on languses juba alates eelmise aasta juunist, mootorsõidukite tootmine, kus tootmismahud vähenevad alates möödunud aasta novembrist ja plasttoodete tootmine, mille tootmismahud on läinud langusesse sel aastal. Energiatootmises oli esimeses kvartalis pilt elektri- ja soojusetootmises väga erinev. Kui elektrit toodeti 26% rohkem, siis soojust 13% vähem kui aasta tagasi," ütleb Mertsina.
Võrreldes koroonašokiga kindlustunde halvenemine tagasihoidlik
Mertsina lisab, et Eesti tööstusettevõtete kindlustunde nõrgenemine aprillis küll jätkus, kuid võrreldes märtsiga oli muutus üsna väike. Võrreldes kahe aasta taguse koroonašokiga, ei ole sõda Ukrainas Eesti tööstusettevõtete üldisele kindlustundele nii olulist lööki andnud. See puudutab ka hinnangut tellimuste ja lähikuude tootmise kohta. Kuigi ootused lähikuudel ekspordi kasvatamiseks on halvenenud, on praegune pilt sarnane 2019. aastaga. Tööstusettevõtete jaoks ei ole nõudlus oluliseks tootmist piiravaks teguriks. Ebapiisavat nõudlust nimetas teise kvartali alguses tootmist piiravaks teguriks ligi viiendik ettevõtetest, mis on umbes sama palju nagu viimati 15 aastat tagasi. Küll on aga uuesti ja kiiresti tõusnud ettevõtete osakaal, kelle jaoks pidurdavad majandustegevust tootmissisendite puudus ja tarnete hilinemine.
"Kuigi euroalal, kuhu läheb ligi pool Eesti kaupade ekspordist, näitab töötleva tööstuse ostujuhtide indeks jätkuvalt kasvu, on olukord järk-järgult viletsamaks muutunud. Tootmismahtude kasv aeglustus aprillis hinnanguliselt kõige aeglasema temponi alates 2020. aasta juunist. Ettevõtted kurdavad tootmissisendite puuduse ja nende hinnakasvu üle. Samuti on euroalal keskmiselt sel aastal aeglustunud uute tellimuste kasv. Esialgsete hinnangute järgi on olukord kõige halvem Saksamaal, kus tööstustootmine on kahe aasta järel taas langusesse pöördunud. Eesti suuremate kaubanduspartnerite majanduskasv sel aastal küll aeglustub, kuid peaks pakkuma meie ettevõtetele ekspordivõimalusi. Samas on euroala tootmiskasvu väljavaade halvenenud. Üha enam piirab nõudlust kiire hinnakasv," räägib Tõnu Mertsina.
Tööstussektori kindlustunne püsib tugev
LHV majandusanalüütik Kristo Aab ütleb aga LHV saadetud teates, et hoolimata kallinenud sisendhindadest ja ebakindlatest tarnetingimustest kasvatasid tööstussektori ettevõtted märtsis oma toodangumahtu 8%. Toodang suurenes nii töötlevas tööstuses kui mäetööstuses ja energeetikas. Kiirenenud hinnatõus on ettevõtete käivet suurendanud aga märkimisväärselt rohkem - müüdud tööstustoodangu väärtus oli märtsis koguni 30% suurem kui aasta varem. Seejuures oli kodumaise müügitulu kasv kiirem kui eksporditurgudel, mis on hästi kooskõlas ka üldise inflatsioonistatistikaga. Tugev märtsikuu kergitas ka esimese kvartali koondkasvu 4%ni.
"Käesoleva aasta esimestel kuudel oli energiasektori toodang sooja talve tõttu veidi tagasihoidlikum kui mullu. Märtsis aga suurenes energia tootmine üle 20%. Kiiret kasvu ei põhjustanud siiski äkiline ilmastikumuutus, vaid madal võrdlusbaas. Eelmise aasta märtsis rakendatud lockdown'i meetmed vähendasid üleriigilist elektritarbimist ja nii tõi tänavune normaalse elektrikasutuse taastumine kaasa 89% elektri tootmise kasvu. Soojuse tootmine vähenes aastavõrdluses endiselt," nendib Aab.
Aabi sõnul on töötleva tööstuse toodang jõudnud uuele kõrgtasemele ehk nüüd võib öelda, et pandeemia aastatel kaotatud tootmismahud on tagasi tehtud. Kasv toimus kõikides suuremates töötleva tööstuse valdkondades, tugevaima panuse andis puidutööstuse toodangu suurenemine 9%. Maht vähenes enim farmaatsiatööstuses, kus pandeemia käigus tekkinud lisanõudlus on taandumas ja tootmismaht lähenemas taas kriisieelsele tasemele.
Vaatamata sellele, et sõda Ukrainas on kestnud juba rohkem kui kaks kuud ja tekitanud tööstustoormete turul paraja kaose, püsivad ettevõtjate hinnangud sektori väljavaatele positiivsed.
"Viimase kolme kuu jooksul (sh aprillis) läbi viidud küsitluse tulemustel pole kindlustunne sektoris muutunud - nõudlust on piisavalt ja kuigi olemasoleva tootmisvõimsuse rakendamine on veidi vähenenud, siis ettevaates nähakse, et hetkevõimekusest jääb nõudluse täielikuks rahuldamiseks pigem väheseks. Euroopas on tööstussektori kindlustunne veidi siiski vähenenud ja kõrgete sisendhindade püsides jõuab see reaktsioon tõenäoliselt ka meieni," ütleb Aab.
