Mehhatroonika nimetus tuleneb mehaanikast ja elektroonikast, kuid tegelikult kujutab see sünergiat mainitud valdkondadest ja kaasab ka IT-st asjade internetti ja sellega seonduvat, aga ka elektrotehnikat. Praegusel ajal teame väga hästi, kuidas elektrit teha ja muuta seda mõneks muuks energialiigiks, näiteks soojus-, valgus-, liikumisenergiaks. Kuna elektrienergia ühendab tänapäeval enamikku seadmeid, siis elektriinseneeria on mehhatroonikas samuti olulisel kohal.

Tööstus on tegemas esimesi samme Industry 4.0 rakendamiseks, kus tööstusseadmed on varustatud anduritega ja ühendatud võrku, mis võimaldab protsesse reaalajas jälgida ning juhtotsuseid vastu võtta. Jaapanis räägitakse aga juba Industry 5.0-st, kus tehismõistus ja robotid võtavad üle tehnoloogiaseadmete juhtimise. Seega on Tallinna Tehnikaülikooli mehhatroonika õppekavas vaja väga tõsiselt suurendada IT ja tehisintellekti koostööd teiste valdkondadega, näiteks oleks vaja tõsta riistvaraga integreerimise teadmiste ja oskuste andmise osatähtsust.

Hinnanguliselt on mehhatroonika valdkonnas lähiaastatel spetsialiste juurde vaja 40%. Enim on juurde vaja mehhatroonika- ja automaatikainsenere ning insener-programmeerijaid.

Eestis toetavad sellist arengut kehtivad ja rahvusvahelistele nõuetele vastavad mehhatroonika- ja automaatikainseneride kutsestandardid: Mehhatroonikainsener (tasemed 6, 7 ja 8) ja Automaatikainsener (tasemed 7 ja 8), mis on kooskõlastatud Eesti juhtivate valdkondlike tööstusliitudega: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit.

Kui soovid saada vajalikud inseneriteadmised nii robootika, automaatika, asjade interneti kui ka elektrienergiat kasutavate seadmete töö kohta, siis on elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi „Mehhatroonika“ magistriõppekava loodud just sinule.

Vaata lähemalt: teejuht.taltech.ee. Vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli juba käib! Avaldusi saab esitada 6. juuli keskpäevani.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid