Riigi Tugiteenuste Keskuse kommunikatsioonispetsialist Annika Mändla märgib, et norrakate tugi Eesti arengu jaoks olulistes programmides on märkimisväärne. Kuna Norra konstitutsioonipäev 17. mail on pühendatud peamiselt lastele, toome selle päeva puhul välja olulisi lastele suunatud tegevusi Eestis, mida Norra on toetanud.

Üheks selliseks suunaks on haridusuuendusprogrammi „Liikuma kutsuv kool" toetamine. Liikuma kutsuvate koolide võrgustikuga on praegu liitunud juba 177 kooli üle Eestimaa, kus käib enam kui pool Eesti üldhariduskoolides õppivatest lastest. „Liikuma kutsuv kool" tugineb rahvusvahelisele teadusele, Tartu Ülikooli liikumislabori uuringutele ja arendustele ja programmis osalevate koolide kogemustele.

Norra toetus aitas kaasata erinevaid koole

Liikuma kutsuvate koolide võrgustikuga on praegu liitunud juba 177 kooli üle Eestimaa, kus käib enam kui pool Eesti üldhariduskoolides õppivatest lastest.
Tartu Ülikooli liikumislabori juhataja Merike Kull ütleb, et tänu Norra toetusele on võrgustikuga ühinenud rohkem ja erinevaid koole: „Liikuma kutsuvate koolide hulgas on nii eesti-, vene- kui ka ingliskeelseid koole, samuti saavad osaleda erivajadustega õpilastele keskendunud koolid," selgitab ta. Tegemist on programmiga, mille eesmärk on koolipäeva liikumisvõimalusi juurde tuues teha muutusi kogu koolikultuuris ning suurendada laste õppimis- ja koolirõõmu.

Üheks oluliseks põhimõtteks on, et liikumine ei tähenda ainult sportimist, vaid on loomulik ja vajalik osa ka õppimisest, tegevustest vahetundides ja kogu koolipäevast. Lisaks tantsu, mängu ja sporti täis vahetundidele, lastele populaarseid elustiilialasid tutvustavale kehalisele kasvatusele ning koolitee läbimisele jalgsi või rattal on liikuma kutsuvates koolides toodud liikumist ka tavalistesse ainetundidesse. Aktiivsetes ainetundides toimub rohkelt näiteks rühmatöid ja õuesõpet, kuid ka kõige tavalisematesse 45-minutilistesse tundidesse mahub liikumis- ja sirutuspause.

Võrgustiku koolid otsivad lahendusi, millega toetada õpilaste liikumist ja heaolu nii kooli siseruumides kui ka hoovides. Norras on liikumine ja õuesõpe koolielu lahutamatu osa. Sealsetest kogemustest inspireerituna on Eesti koolidki teinud palju muudatusi - muu hulgas ka näiteks kooliõuede liikumissõbralikuks kujundamisel.

Koolidel jagub palju kiidusõnu

Puhja koolis Tartumaal õpib 223 last. Koolijuht Päivi Märjamaa meenutab, et liikuma kutsuvate koolide võrgustikuga liitudes muutis ta pisut kooli päevakava, ning jagab kogemust, et liikumise lisamine toob kooli rohkem suhtlemis- ja õppimisrõõmu.

Harjumaal Harku vallas tegutsevas kuueklassilises Muraste koolis käib ligi 300 last. Kooli liikumisõpetuse õpetaja Sigrid Tilk ütleb, et „Liikuma kutsuv kool" on imeline programm, mis tegeleb iga koolipäeva osaga - see toob liikumist nii tundidesse kui ka vahetundidesse, samuti suurendab õpilaste läbikäimist. „Meie eesmärk on muuta koolikultuuri liikuvamaks. Oleme loonud meeskonna õpetajatest ja vanematest ning viime koos ellu muutusi, mis vähendaksid laste istumisaega ja suurendaksid liikumisrõõmu," ütleb ta ja soovitab sama teha ka teistes koolides.

Veidi vähem kui 700 õpilasega Narva Kreenholmi gümnaasiumis eesti keele õpetajana töötav Jevgenia Kirsanova ütleb, et haridusuuendusprogramm on kasulik nii kooli- kui ka juba lasteaiaõpilastele. „See programm tähendab energilisemaid ja lõbusamaid lapsi," kinnitab ta ning lisab, et „Liikuma kutsuv kool" toetab ka tema kui õpetaja heaolu - mõned aktiivsed minutid tunnis on kasulikud nii õpilastele kui ka õpetajale endale.

Lapsed koolitatakse mängujuhtideks

Üks liikuma kutsuvate koolide väga vahva töösuund on laste koolitamine mängujuhtideks. Mängujuhid on kõige sagedamini põhikooliõpilased - toredad noored, enamasti 5.-8. klassist, kes viivad kaasõpilastele nn mänguvahetundidel läbi liikumismänge.

Mängujuhiks õppimine annab õpilasele julgust ja esinemisoskusi, tõstab eneseusku ja aitab omandada teisi toetavaid väärtusi. Sageli saavad mängujuhtidest tublid eestvedajad, kes oskavad ka koolipidusid ja klassiõhtuid sisustada, ent näiteks lahendada ka tülisid ja kiusamist. Mängud toovad muidugi palju rõõmu, eriti just algklassilastele! Aastate jooksul on mängujuhtideks koolitatud ligi 1800 last.

Õuevahetund muudab päeva rõõmsaks

Norra lapsed veedavad õues palju aega - ja seda kõigil aastaaegadel. Skeptikud oletasid, et õues võib hakata külm ja igav ning et koolielu igapäevakorraldusele on see liiga suur koormus - tunniplaan on küllalt jäik ja garderoobist oma välisriiete kättesaamine võib samuti liiga palju aega võtta.

Kui aga õuevahetundidega katsemata hakati, selgus kiiresti, et lastele meeldib see väga. Regulaarsed õuevahetunnid on 46% liikuma kutsuvatest koolidest ja 26% kõigist Eesti koolidest.

Üks liikuma kutsuvate koolide väga vahva töösuund on laste koolitamine mängujuhtideks.
Norra lapsed veedavad õues palju aega - ja seda kõigil aastaaegadel. Kuna aga Eesti koolides pole regulaarseid õuevahetunde seni eriti peetud, on igapäevaste õuevahetundide lisamine tekitanud ka vastupanu ja skepsist.

Kui esimesed julgemad liikuma kutsuvad koolid igapäevaste õuevahetundidega katsetama hakkasid, selgus kiiresti, et lastele, eriti esimese ja teise kooliastme õpilastele, meeldivad need väga. Praeguseks on õuevahetunnid juba pea pooltes liikuma kutsuvates koolides ja enam kui veerandis kõigist Eesti koolidest.

Pandeemiaperioodil muutusid õuevahetunnid paljudes koolides lausa õppetöö jätkamise pandiks, sest sel ajal kui lapsed õues liikusid, sai kõik klassid korralikult ära tuulutada. „Lisaks aitas ühine liikumine kaasa sellele, et distantsõppel olnud õpilased hakkasid omavahel taas rohkem suhtlema," kinnitab Merike Kull.

Veidi koostöö ajaloost

Aastatel 2016-2019 toimusid „Liikuma kutsuva kooli" arendus- ja rakendustegevused Hasartmängumaksu Nõukogu, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooli rahastuse toel. Aastatel 2020-2023 viiakse arendus- ja rakendustegevusi läbi Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine" projektiga „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine", mida kaasrahastab Sotsiaalministeerium ning omafinantseeringu katab Tartu Ülikool. Lisaks koolidele ja kooliperedele osalevad programmis TÜ liikumislabor, sporditeaduste ja füsioteraapia instituut, ühiskonnateaduste instituut, hariduseksperdid ja paljud teised partnerid. Projekti doonorpartner on Kagu-Norra Ülikool.

Foto alla: Liikuma kutsuvates koolides toimub 16.-20. maini kevadine õuesõppenädal, kust võtab osa üle 130 kooli tervest Eestist. Ka Tallinnas Ülemistes tegutseva Emili kooli õpilased on õue õppima kogunenud. Foto: TÜ liikumislabor

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid