VASTULAUSE | Tea Danilov: maksutulu jätkusuutlikkusest tuleb rääkida, kinnisvaramaksust võib rääkida

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark väidab oma kommentaaris justkui Arenguseire Keskus soovitaks maksustada kodusid, vähendades seeläbi elamispindade kättesaadavust. Toompargi väide läheb oluliselt kaugemale Arenguseire Keskuse tegelikust sõnumist, mille keskmes oli vajadus leida lahendusi Eesti kahanevatele maksubaasidele.

Eesti maksusüsteem on meid kakskümmend aastat hästi teeninud, kuid järgmisel kahekümnel enam sama hästi ei teeni, sest mitmed maksubaasid vähenevad, aga vajadused avalike teenuste järele kasvavad. Arenguseire Keskus on viimase kolme aasta jooksul uurinud muu hulgas Eesti maksustruktuuri, pensionisüsteemi, tervishoiu rahastamist, pikaajalist hooldust, transpordisüsteemi muutumist, COVID-19 ja Vene-Ukraina sõjast tingitud kriiside mõjusid.

Kolm valikut

Ühiskonna ühiste kulude katmisel laias laastus valik kolme maksubaasi vahel - tarbimise, tööjõu ja kapitali maksustamine. Tarbimise maksustamisega on Eesti jõudnud paljudest Euroopa Liidu riikidest juba ette (tarbimismaksudest saadava maksutulu osakaal Eestis on kolmandiku võrra kõrgem Euroopa Liidu riikide keskmisest - 2019. aastal Eestis 42% ja EL-is keskmiselt 28% maksutulust). Kapitalimaksudest laekuva maksutulu osakaal on meil liikmesriikide keskmisest kolm korda madalam (2019. aastal Eestis 6,7% ja EL-is keskmiselt 20,2% maksutulust). Kapitalimaksude alaliik on varamaksud, mis hõlmab ka kinnisvaramakse. Varamaksude tase on Eestis Euroopa Liidu madalaim.

Tööjõumaksude osakaal maksutulust on Eestis Euroopa Liidu keskmisega võrreldav. Samas tööjõumaksudele avaldab järjest enam mõju tööealise elanikkonna vähenemine ja töövormide muutumine (nt platvormitöö järjest laiem levik) ja seda pole mõistlik täiendavalt suurendada. Muuhulgas ka seetõttu, et uute töövormide nagu platvormitöö laiema leviku tõttu muutub tööjõumaksude kogumine järjest keerulisemaks, kuna kasvav osa sissetulekutest võetakse välja ettevõtlustuluna. Näiteks inimeste liikumine töölepingulisest töösuhtest teenuseosutajaks vähendab sotsiaalmaksutulu ligi 40 miljonit eurot aastas.

Sotsiaalkulud kasvavad

Kulude poolelt näeme, et vananev rahvastik ja sellega kaasnev kulude kasv tervishoiule, pensionile ja pikaajalisele hooldusele suurendavad 2035. aastaks sotsiaalkaitse aastast puudujääki 2,5 miljardi euroni. Siia lisanduvad määramatud kulud, mis on seotud käimasolevate kriiside (Vene-Ukraina sõda, COVID-19) ja nende mõjudega Eesti majandusele ja inimeste toimetulekule, täiendavad investeeringud kaitsevõimesse, aga ka rohepöördega seotud kulud.

Eelnevat arvestades on ümberkorraldused maksusüsteemis varem vôi hiljem vajalikud. Muude variantide seas on kinnisvara üks võimalik maksubaas, mida kaaluda. Loomulikult tuleb maandada riskid, mis on seotud eluasemele juurdepääsu vähenemisega, seades näiteks maksuvabastuse piisavalt kõrge tasemeni ja sellisel moel, et see tavalist koduostjat ja -omanikku ei puudutaks. Ja Tõnu Toompargil on õigus selles, et on vaja hoolt kanda, et maksuvabastus käiks kaasas hinnatõusuga ega jääks ajale jalgu.