Fond on moodustatud 2022. aasta esimeseks poolaastaks ühekordse meetmena. Teisel poolaastal rakenduvad bussivedajatele lepingute järgsed indekseerimised.

„2022. aasta esimeses kvartalis kasutas maakondlikke bussiliine võrreldes 2021. aasta esimese kvartaliga 26 protsenti rohkem sõitjaid. See näitab selgelt, et ühistransport on koroonapandeemiast taastumas ning inimesed on leidnud üles soodsama ja töötava alternatiivi oma isikliku sõiduvahendi kasutamisele. Kindlasti tuleb selle trendi vaates säilitada üle-eestiline toimiv liinivõrgustik ehk liinimahtude vähendamist me praegu mõistlikuks ei pea," ütles transpordiameti liikuvuse planeerimise teenistuse direktor Martin Lengi.

„Mõistame, et paljudel meie koostööpartneritel võib olla keeruline praeguses majanduslikus olukorras oma lepinguid sõlmitud mahus täita. Seepärast olemegi kõigi osapooltega mitmes sektoris kohtunud, et arutada mõlemapoolseid muresid ning üheskoos leida parimad võimalikud lahendused. Nii nagu oleme pikalt diskuteerinud Eesti taristuehituse liiduga selle aasta teedeehituse rahastuse osas, nii oleme sellel aastal rääkinud ka ühistranspordikeskuste, vedajate kui ka autoettevõtete liidu esindajatega kütusehinna kompenseerimisest, kuna nende näol on tegemist prioriteetse ja elutähtsa teenuse osutajatega, mille katkemist transpordiamet soovib vältida. Oleme hoidnud avatud suhtlust ning alati on vedajatel võimalus ka majanduslikult endale mitte sobiv leping üles öelda. Hetkel pole ühetegi sõlmitud lepingut siiski üles öeldud, mille puhul oleksime saanud hakata turult lepingu sõlmimiseks uusi pakkumisi võtma," sõnas Lengi.

2021. aasta liinimaht oli 47 miljonit kilomeetrit ning on sellel aastal planeeritud samas mahus.

Ühistranspordi kättesaadavuse ja teenustasemete kaardirakendusega on võimalik tutvuda siin.