31.05.2022, 16:18
Õigeid metsandusotsuseid aitab teha kogenud metsaülem
FOTO:
Metsaomanikel on kaks head teed oma metsa majandamiseks – omandada vastav haridus või kaasata metsavaht. HD Foresti juhataja Toomas Kams ja METSAlahenduste juht Kristi Nigul selgitavad, miks võiks oma metsa majandamisel kaasata kogenud spetsialiste.
HD Forest AS on loonud metsahaldusteenuse METSAlahendused, kus ollakse valmis nõu ja jõuga Eesti metsaomanikke abistama.
Mida METSAlahendused pakuvad?
Metsanduslikud otsused vajavad läbimõtlemist ja parimate tulemuste saamiseks on soovitatav kaasata spetsialiste. Ka kinnisvarasse investeerimisel peetakse ju tavaliselt esmalt nõu hindajate ja teiste kogenud valdkonnatundjatega.
METSAlahendused pakuvad kvaliteetset metsahaldusteenust üle Eesti, k.a saartel. Eesmärk on metsaomanikku nõustada ja anda omapoolsed soovitused, otsustab metsaomanik.
Koostöös METSAlahendustega saavad metsaomanikud põhjaliku ülevaate oma kinnistu seisukorrast ning leitakse parimad võimalikud viisid metsaomaniku soovide ja eesmärkide täitmiseks – olgu selleks siis näiteks parkmetsa rajamine, noorendiku hooldamine, raietööd või mistahes muud metsaga seotud vajalikud ettevõtmised.
METSAlahendused hõlmavad kõike metsaga seonduvat: metsanduslik nõustamine, metsainvesteeringute nõustamine, metsakinnistute hindamine, metsandustoetused, metsa inventeerimine ja metsamajandamiskavade koostamine, metsaomandist ülevaate andmine, metsauuendustööde korraldamine, raietööde korraldamine, materjali turustamise korraldamine ja kõik muu, mida metsamajandamise käigus vaja läheb.
Enamlevinud eksiarvamused
Raiumine on vale, sest mets seob süsinikku? Kõik teavad, et metsad on keskkonnale kasulikud ja seovad süsinikku. Aga mitte kõik ei tea, et seda teevad puud vaid senikaua, kuni nad kasvavad.
Kõige enam seotakse süsinikku keskealistes metsades. Mida vanemaks puud saavad, seda vähem ka süsinikku seotakse. Puud ei kasva lõpmatuseni ja juurdekasv lakkab teatud vanusest.
Mahakukkunud puu mädaneb ning varem seotud süsinik eraldub taas keskkonda – sisuliselt on mädanemine ja põlemine samasugused protsessid.
Kasvavat metsa ei tohi raiuda? Veel üks levinud eksiarvamus on seotud kasvava metsaga. Nimelt tuleks siin eristada, kas tegu on metsa kasvamisega, mille käigus suureneb tihumeetrite arv hektaril, või kasvava metsaga selles mõttes, et tegu on püstiseisvate puudega, mis tegelikult enam juurde ei kasva.
Kui mets õigel ajal raiumata jätta, siis on majanduslik kasu väiksem ja ka keskkonnale pole sellest abi.
Kas raiete hulk on suurenenud?
Ühiskonnas on tekitanud palju küsimusi, miks viimasel ajal on raiete hulk suurenenud. Varasematel aegadel osteti suur osa puidust Venemaalt. Eestis aga välditi raiumist eelkõige teede ja raudteede ümbrusest – okupatsiooniriik hoidis seal puiduvaru, mida kriitilises olukorras saaks kiiresti maha võtta ja välja vedada. Nüüd aga on aeg sealt puud maha võtta, kuna puud on raieküpsed ja nende majandamine on õigustatud. Kuna raied on teede ääres, siis tänu sellele jääb ka mulje, et raiutakse rohkem kui kunagi varem.
Mis saab pärast raiumist?
Raiete tegemine ei tähenda, et metsa enam pole. Sageli armastatakse rääkida metsa istutamisest. Tegelikult istutatakse metsa puid juurde – mets on suurem ökosüsteem kui puude kogum. Sama lugu on metsa „surmaga” – raiumine ei ole metsa surm, vaid puude mahavõtmine, millele järgneb uue metsa pealekasv või istutamine.
Pole vaja karta, et „nüüd on endise ilusa metsa asemel ainult võsa”. See võsa on tegelikult noored puud, millest hooldus- ja valgustusraiete abil saab kujundada sobiva metsamaastiku.
Loodus näitab ilusti ära, mis sellel maastikul hästi kasvab – igal pool ei saa kasvatada mastimännikut, mõnes keskkonnas kasvavad näiteks kased märksa paremini.
Mis saab mahavõetud puudest edasi?
Iga mahavõetud puu ei ole palk. Palkideks nimetatakse seda puitu, millest tehakse lauda. Seda puud, millest tehakse vineeri, nimetatakse pakuks. Ülejäänu on biomass – näiteks kütte-, paberi- või pelletipuu. Ka palgipuudest läheb laudadeks umbes pool, ülejäänu aga jääb biomassiks. Seepärast pole vaja halvasti suhtuda, kui puidust tehakse näiteks pelletid, mis müüakse Taani. See on ju parem, kui et Eestis mädaneks puit metsas, aga taanlased ostaks küttepuitu Venemaalt. Taani pelletite tegemiseks ei võeta Eestis maha ka elujõulisi puid. Kvaliteetse puiduga koos tuleb paratamatult metsast välja ka toorainet, millest ehitusmaterjali või paberit ei saa ning millele praegu alternatiivi biokütuse asemel kasutamiseks ei ole. Ajal, mil energiakriisi taustal on jõudsalt tõusma hakanud ka hakkpuidu hind, on madalakvaliteetsest puidust ja raiejäätmetest saadav tulu metsaomanikule pigem boonus kui eesmärk omaette.
Just selliste teadmiste ja kogemuste pärast on erametsaomaniku jaoks kasulik, kui ta saab spetsialistidega nõu pidada, kuidas oma metsa väärtustada ja sellest ka kõige enam tulu saada.
