Allilmast ausasse ärisse
Sandu Hubanist ei ole siiani kordagi kirjutanud ei Äripäev ega ükski teine päevaleht. Vaid Eesti Ekspress mainis teda põgusalt mõned aastad tagasi, seoses Tartu kuritegeliku rühmituse ühe ninamehe Toomas Undiga, kelle kohus oli võõra vara tahtliku hävitamise eest vangi mõistnud.
Äripäeva katsed Hubaniga vestelda põrkusid esialgu vastu sekretäride väiteid, et kord on mees haige, kord Eestist ära. Kui sai selgeks, et loost pole pääsu, leidis Huban veidi aega küsimustele vastamiseks, keeldudes aga end fotograafile näitamast. “Olen tänulik minu isiku vastu osutatud tähelepanu eest, ent pidevad komandeeringud ja vastumeelsus enda reklaamimise suhtes ei luba mul teie lahket pakkumist pildistamiseks vastu võtta,” vastas ta palvele.
Tartu eluga kursis olevad allikad kinnitavad, et ehkki Hubani äris 1990ndate alguses ja keskpaigas võis märgata selgeid viiteid ebaseaduslikule tegevusele, oli ta juba algusest peale võtnud sihiks hakata ajama legaalset ettevõtlust. Oma hüüdnime Sandaal päris ta ometi just sellest segasest perioodist.
Huban pole kordagi kohtu alla sattunud, mida aga ei saa öelda tema ühe lähima partneri Eskender Mamutovi kohta, kes 1998. aastal tunnistati süüdi väljapressimises. Mamutov mõisteti aastaks ja kuueks kuuks vangi, kuid seda tingimisi 3aastase katseajaga. Eeluurimise ajal hoiti teda mitu kuud trellide taga. Seoses Mamutoviga sattus kaitsepolitsei tähelepanu alla ka Huban.
1968. aastal Ukrainas Taga-Karpaatias sündinud hutsuuli rahvusest nooruk saabus Eestisse 1984. aastal Aleksandr Gubani nime all. 90ndate alguses jõudis ta oma esimeste äritehinguteni, mis olid seotud Ladade ostmise ja müügiga. Läbimurdeks kujunes 1994. aasta, mil Sandu Huban koos sõpradega asutas Tartus oma ettevõtte. Samaaegselt kinnitas ta kanda Muuga sadamas, kust leidis eest tänuväärse äripartneri sadama ühe toonase juhi Anatoli Lipinski näol.
Kui Tartus pandi rõhk raskeveokitele, siis Muuga sadam ujutati üle Lada autodega. Milles täpselt äri seisneb, teavad vaid asjaosalised. Huban keeldus selle äri tagamaid avamast. “Huban kasutab oskuslikult ära Vene äri eripära,” kommenteeris üks temaga kokku puutunud Eesti ärimees.
Ladad seisid ja seisavad siiani laoplatsil mõned loetud päevad ja liikusid-liiguvad siis taas edasi — valdavalt tagasi Venemaale, väiksemas koguses mujale. Ilmselt käib kokkumäng AvtoVAZi juhttegelastega.
1998. aastal esitas Aleksandr Guban kodakondsus- ja migratsiooniametile taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks. Mehel oli ette näidata kindel ja tulus töökoht, õppimine Eesti Põllumajandusülikoolis veterinaaria erialal, ametlik elamisluba alates 1993. aastast ning hästi sooritatud eksamid siinsete seaduste tundmise ja eesti keele oskuse vallas. Ehkki kaitsepolitsei tema taotlusele vastu vaidles, sai Aleksandr Gubanist septembris 2000 Eesti kodanik ja ühes sellega Sandu Huban.
1990ndate teisel poolel oli mõnda aega Hubani partneriks Tartu kütuseärimees Aivo Pärn. Koos asutasid nad aktsiaseltsi Favora Tanklad, kus nn transpordiosakonda asus juhtima Eskender Mamutov. Lõuna-Eestis enam kui kümmet tanklat ühendava äriühingu iga jäi üürikeseks ning lõppes 1998. aastal pankroti väljakuulutamisega, nüüd juba ASi Kevatruck nime all. Võlanõudeid kogunes üle 100 miljoni krooni, mille osaliseks katmiseks müüdi tanklad uutele omanikele. Suur osa nõuetest jäi rahuldamata. Pankrotimenetlus jõudis lõpule alles tänavu jaanuaris, Hubani nimi ei leidnud kogu pankrotiprotsessi ajal kordagi ajakirjanduses mainimist.
Mamutovi ja Pärna nimele viidati 90ndate lõpus ka siis, kui Tartus inimestelt kümneid miljoneid välja petnud aktsiaselts E.A.G. pankrotti läks. Ajakirjanduses väideti, et raha olevat kadunud just Favora Tanklatega seotud meeste kätte, kuid pelgaks väiteks need jäidki. E.A.G. eksjuht Aleksandr Petruðenkov istub aga veel praegugi Tartu vanglas.
Sandu Huban on suutnud siiani vältida isegi kaudseid vihjeid oma äritegevusele. Kommenteerides oma osalusi automüügifirmades, sõnas mees: “Omandasin neis osaluse koos partneritega, sest need ettevõtted olid müügis. Olen neis praegu vaid passiivne aktsionär, igapäevase juhtimisega tegelevad teised aktsionärid.”
Sama napisõnaline on Huban oma kütuseärist rääkides: “Põhitegevus toimub tõepoolest väljaspool Eestit. Naftasaadusi ostetakse Venemaalt, Valgevenest ja teistest SRÜ riikidest.”
Huban distantseerub ka Stivterminali projektist, mis näeb ette naftaterminali rajamise Muuga sadamasse: “Projekti juhib Anatoli Lipinski. Minu vastutusalas on kaubaomanikest firmade otsing. Lisaks hangin veoseid Muuga sadamas ümberlaadimiseks, et tagada tööd nii minu osalusega ettevõtetele kui ka teistele firmadele, näiteks Tallinna Sadamale.”
Hubani visadusest ja püüdlustest annab tunnistust seegi, et pärast eelmisel aastal Eesti Põllumajandusülikooli lõpetamist võib ta end täie õigusega pidada diplomeeritud loomaarstiks. Oma teadmisi püüdis ta rakendada Valgamaal, kus mehel oli koos partneritega ostetud ligi 1500pealine seakasvatus, mis läks aga läinud aasta lõpus likvideerimisele. Hubaniga kokku puutunud ärimehed teavad rääkida sedagi, et ta oskab oma sõpradele suurepärast ðaðlõkki küpsetada — lihatükid on suured ja eelnevalt veinis leotatud.
Välk 494 seob Hubani ja tema äripartnereid
Sandu Huban on tihedalt seotud Tartu hokiklubiga Välk 494, mis loodi ühel ajal Tartus asutatud aktsiaseltsiga Kataly (praegune Katalor). 494 muutus Hubani ja tema kaaslaste jaoks omamoodi õnnenumbriks — 494 ilutses pea kõigi ostetud veokite ja sõiduautode numbrilaudadel. Isegi meeste mobiilinumbrid lõppesid ja lõpevad osaliselt siiani 494ga. Ehkki Huban ise meeskonda ei kuulu ja piirdub peamiselt rahastamisega, mängivad seal tänini tema äripartnerid. Eskender Mamutov on väravavaht, Oleg Litvjakov kaitsja ning Gabriel Kask ründaja. Meeskonna mänedžer on samuti Hubani äripartner — Meelis Birk.
Välk 494 on Eesti üks edukamaid hokiklubisid, olles viiekordne Eesti meister ja lisaks veel mitmekordne medaliomanik. Mitmed Välgu mängijad kuuluvad Eesti koondisesse.
