Börs ahvatleb Ekspressi
“Laienemisplaane arutades tuleb igasugu ideed läbi käia,” ütles Mahhov. Ta lisas, et konkreetseid plaane firmal veel ei ole, aga ühe laienemise finantseerimise allikana on aktsiate börsil noteerimist arutatud. “Oleme uusi tegevussuundi võtnud ja hoogsalt Leedus laienenud,” ütles Mahhov ja lisas, et juba Leedus tegevuse laiendamiseks on lisaallikaid vaja. “Ega elu ei saa ju seisma jääda,” kommenteeris ta.
Ekspress Grupi sissetung Leedu turule algas eelmisel aastal ja nende tegevus üha hoogustub, kirjutas Saksa pank NordLB oma veebruaris avaldatud Leedu majanduse ülevaates.
Äripäev saatis Hans H. Luigele küsimused börsilemineku teema kohta esmaspäeval. Eile ütles Luige erasekretär, et Luik on Äripäeva küsimused kätte saanud, kuid ta on puhkusel. “Kui ta neile ei vastanud, siis järelikult polnud tal puhkusel aega,” kommenteeris ta.
“Ütlen ettevaatlikult, et olen ka kuulnud Ekspress Grupi börsile mineku kuuldusi,” ütles investeerimispankur Rain Lõhmus. Ta lisas, et kindlasti teeks see Tallinna börsi rikkamaks, sest meediavaldkonda esindavat firmat börsil veel ei ole.
“Eestis on kibe põud börsifirmade järele,” märkis Ekspress Grupi börsiplaanide teemat kommenteerides tuntud ettevõtja ja Hans H. Luige hea sõber Rein Kilk. “Potentsiaali Ekspress Grupil on ja nüüd on taas Tallinna börs ka toimima hakanud,” tunnistas ta. Küsimusele, kas ta on Luigelt börsilemineku plaanidest ka juba varem kuulnud, vastas Kilk: “Ma ei kommenteeriks seda.”
“Ma ei taha Ekspress Grupi börsile minekust midagi arvata. Täitsa tõsiselt,” ütles Eesti Ekspressi tippajakirjanik Sulev Vedler. Ta toonitas, et see on omaniku otsus, kas ta tahab osa sellest firmast maha müüa või mitte.
“Mina ei tea, milleks Hansul seda raha vaja läheb ja kas ta laenu kaudu seda paremini ei saa teha või mida ta tahab sellega võita. Ma ei ole tema käest seda kunagi küsinud,” rääkis Vedler.
Vedleri sõnul on Luik börsi alati positiivselt suhtunud, sest ta on seal ise kaasa mänginud, võitnud ja kaotanud. Vedleril endal praegu aktsiaid ei ole. Küsimusele, kas ta ostaks Ekspress Grupi aktsiaid, vastas ta: “Kõik sõltub hinnast.”
Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtovi hinnangul oleks Ekspress Grupi aktsia üks huvitavamaid aktsiaid Tallinna börsil pärast Hansapanga lahkumist. “Ma kaaluksin tõsiselt nende aktsiate ostu. Esiteks seetõttu, et tegemist on ärivaldkonnaga, mida ma tunnen, ja usun selle valdkonna kasvupotentsiaali. Teiseks on ka omanikud ennast tõestanud. Muidugi tahaksin ma enne ostu sooritamist kuulda nende tulevikuplaane ja analüüsida numbreid,” lisas Rõtov.
Teistsugusel seisukohal oli Postimehe vastutav väljaandja Mart Kadastik. “Ma pole selle peale kunagi mõelnud, et Ekspress Grupp võiks börsile minna ja mina aktsiaid osta. Entusiast ma ei ole ja arvan, et võib leida atraktiivsemaidki aktsiaid. Kaaluda võib siiski kõike,” lausus Kadastik.
“Ma ei saa vastata küsimusele, kas ostaksin Ekspress Grupi aktsiaid, kuna olen insaider,” ütles Eesti Päevalehe vastutav väljaandja Aavo Kokk.
SEB Eesti Ühispanga Varahalduse juhi Sven Kunsingu sõnul on Tallina börsile oodatud igasugused ettevõtted, kui nad ise selleks soovi ja valmisolekut ilmutavad. Börsifirma peab olema väikeinvestoritega avatud ja valmis vastama küsimustele ning taluma ka riitikat.
“Iga erakätes oleva ettevõtte omanike huvi peaks olema oma varale reaalne väärtus ehk hinnalipik külge saada,” ütles Kunsing. Eeldades, et turud toimivad normaalselt, parandab see ettevõtte omanike majanduslikku positsiooni. Asjal on kindel ja avalik väärtus.
Ka Põhjamaades on sarnaseid ettevõtteid börsil, näiteks Alma Media. Samuti on vastava sektori esindajaid ka Ida-Euroopas, näiteks Varssavi börsil noteeritud meediafirma Agora. Kunsing meenutas, et eriti hästi läks Poola firmal 2001. aastal, internetibuumi aegu, sest tal oli ka internetiportaal. Praegu aktsia enam väga atraktiivne ei ole.
Äripäeva info kohaselt soovib Ekspress Grupp börsile jõuda veel sel aastal.
Ekspress Grupi möödunud aasta käive oli 514 miljonit krooni. Kasumi suurust firma ei avaldanud. 2003. aastal oli käive 383 miljonit krooni ja kasumit teeniti 37 miljonit krooni.
Hans H. Luik — õnneliku käega ärimees
Ekspress Grupi loojat ja praegust ainuomanikku Hans H. Luike võib täie õigusega pidada õnneliku käega ärimeheks. Neid näiteid, kus Luik on suutnud sandi olukorra enda kasuks pöörata või kus tühisest alginvesteeringust on välja kasvanud miljoneid tootev projekt, leiab tema elust mitmeid.
I juhtum. Luik sai 1990. aasta lõpul Eesti Ekspressist sõna otseses mõttes sule sappa. Pool aastat hiljem naasis ta võidukalt, kuid nüüd juba mitte palgatöötaja, vaid omanikuna. Peatselt sai temast ainuomanik, seda pigem sümboolse hinna eest.
II juhtum. Aastavahetuse 1991/1992 paiku, kui Eestis veel rublad kehtisid, üritas Luik Ekspressi kogu täiega 300 000 dollari eest maha müüa. Õnneks olid potentsiaalsel ostjal Rein Kilgil endal keerulised ajad ja ta lükkas pakkumise tagasi.
III juhtum. 1993. aastal andis Luik Ekspressis vaba reklaampinna ja lisaks veel 1800 krooni Raul Kasesalule, kes suutis sellega üles ehitada tänase Ekspress Hotline’i, mis toodab 60 mln kroonise käibe juures 7–8 mln krooni puhaskasumit aastas.
IV juhtum. Kui Printall asus 1994 uut trükimasinat ostma, aitas Luik neid rahaga tingimusel, et masina ostmiseks moodustatakse eraldi aktsiaselts. Ettevõtmine päädis 1998 sellega, et Printalli enamusosalus oli Luige taskusse veerenud.
V juhtum. Ajakirjade Kirjastuses, mis 50% ulatuses Ekspress Grupile kuulub ja mis aastast aastasse kopsakat kasumit toodab, on vaid üks Ekspressist alguses saanud ajakiri — Anne. Osalused ülejäänud ajakirjades on tulnud läbi eripalgeliste tehingute.
VI juhtum. 1998. aasta alguses oli Ekspress Grupp tõsistes majandusraskustes, millest Luik pääses tänu 50% aktsiate müügile rootslastele. Bonnieri gruppi kuuluv Marieberg, kes oli aidanud võrdväärset konkurentsi pakkuda Eesti turule tulnud Norra kontsernile Schibsted, soovis 2001. aastal osta Luigelt välja ka ülejäänud 50%. Et pakutud hind oli soodne, kasutas Luik endale reserveeritud õigust ise rootslaste osalus sama hinnaga välja osta ning Marieberg sattus sundmüügi seisu. Ekspress Grupp oli selleks ajaks jõudnud kosuda, omaaegsed kahjumiprojektid — Sõnumilehe ja Õhtulehe liitmisel tekkinud SL Õhtuleht ning kahe kirjastuse liitmisel tekkinud Ajakirjade Kirjastus — tootsid aga miljoneid kasumikroone.
VII juhtum. Reklaamifirma AGE aktsiate müügiks õige aja ära ootamine ning siis mitmekordse vaheltkasuga müük. Sama kordus kioskifirmaga Lehepunkt müügiga soomlastele, kuid seda veelgi suurema kasuga.
VIII juhtum (õigemini juhtumid). Õnnelikud kinnisvaraprojektid, kus soodsa hinnaga ostetu on suudetud panna teenima stabiilset tulu. Eredaim projekt on endine Tartu pangamaja, kus juba aastaid haridusministeerium tegutseb.
Neid juhtumeid on veelgi. Õnn on Luike tegelikult seiranud juba ülikooliajast peale, kus ta ühel juhul tänu hullumajale ja teisel juhul tänu väledatele jalgadele pääses nõukogude repressiivaparaadi haardest.
Ekspress Grupi ettevõtete võrgustik
AS Ekspress Grupp · Valdusfirma, mille aktsionärideks on Hans H. Luik (50,05%) ja OÜ HHL Rühm (49,95%), mis on Luige ainuomanduses · Aktsiakapital 2 216 000 kr · 2003. aasta käive 383 mln kr ja puhaskasum 37 mln kr
100% Eesti Ekspressi Kirjastuse AS · Annab välja nädalalehte Eesti Ekspress. · Viimastel aastatel on alustanud ka raamatute kirjastamist (nt sari “Seiklusjutte maalt ja merelt”). · Aktsiakapital 2 mln kr. · 2003. aasta netokäive 94 ja puhaskasum 14,6 mln kr
100% AS Rahva Raamat · Eesti Ekspressi Kirjastuse tütarfirma, mis soetati 2004. aasta lõpus. Peab raamatukauplusi Tallinna vanalinnas ja Viru keskuses. Tegutseb ka hulgifirmana, varustades raamatutega nt Selveri kaubanduskeskusi. · Aktsiakapital 0,4 mln kr. · 2003. aasta netokäive 42,1 ja puhaskasum 1,9 mln kr.
50% Eesti Päevalehe AS · Annab välja Eesti Päevalehte ja tasuta levitatavat Linnalehte. Kaasaktsionäriks Jaan Manistkile kuuluv äriühing. · Aktsiakapital 5 714 280 kr. · 2003. aasta netokäive 95,7 ja kahjum 4 mln kr.
50% AS SL Õhtuleht · Annab välja SL Õhtulehte. Kaasaktsionäriks Norra Schibstedile kuuluv AS Eesti Meedia. · Aktsiakapital 3 mln kr. · 2003. aasta netokäive 107,5 ja puhaskasum 18 mln kr.
50% AS Ajakirjade Kirjastus · Annab välja ajakirju Anne, Auto Bild Eesti, Eesti Naine, Jana, Kodukiri, Kroonika, Nädal, Pere ja Kodu, Saladused, Stiil, Stiina, Tallinn This Week, Teleleht, Tervis Pluss ning mitmeid ristsõnaajakirju. Kaasaktsionäriks Norra Schibstedile kuuluv Eesti Meedia. · Aktsiakapital 3 mln kr. · 2003. aasta netokäive 155,2 ja puhaskasum 24,8 mln kr.
97% UAB Moteris · Leedus tegutsev ettevõte, mis annab välja nelja-viit ajakirja. · 2003. aasta netokäive oli 30 ja puhaskasum 1,8 mln kr.
95% AS Printall · Trükiettevõte. · Aktsiakapital 34 122 300 kr. · 2003. aasta netokäive 188,3 ja puhas-kasum 10,1 mln kr. 2004. aastal langes kasumlikkus küll oluliselt (käive 220,1 ja puhaskasum 0,1 mln kr), kuid see-eest valmis ligi 240 mln kr maksnud uus, ilmselt Eesti suurim trükikoda.
50% AS Express Post · Tegeleb ajakirjandusväljaannete tellimuste ja kojukandega, lisaks pakub otsepostituse, andmebaaside halduse ja kõnekeskuse teenust. Kaasaktsionäriks Norra Schibstedile kuuluv Eesti Meedia. · Aktsiakapital 1,12 mln kr. · 2003. aasta netokäive 53,2 ja puhaskasum 1 mln kr.
25% UAB Medipresa · Leedu suurim ajakirjade hulgimüügifirma, mis jagab trükiseid kioskitesse, supermarketitesse ja muudesse müügipunktidesse.
38% AS Vertelson Mobiil · Aktsiakapital 10 084 000 kr. · Käivitas 2004. aasta sügisel uue mobiilsideoperaatori Bravocom, mis pakub mobiilsideteenust Rahvamobiil Zorro nime all. Kaasaktsionärideks Marcel Vichmanni, Peep Põldsammi ja Viktor Mahhovi äriühingud.
100% Pieniu Pieva · Leedu kirjastus, mis omab 40protsendilist turuosa Leedu ajakirjade turust. Pieniu Pieva kirjastab 5 lasteajakirja ja 7 ristsõnaajakirja. Lasteajakirjade hulgas on ka Leedu populaarseim tüdrukuteajakiri Juste. · Pieniu Pieva 2003. aasta käive oli 14,1 miljonit krooni ja kasum 0,7 miljonit. Ekspress Grupp plaanib Leedus siseneda ka nädalaajakirjade turule.
