Eesti Metsakorralduskeskuse äsjavalminud uuringu andmetel raiuti Eesti metsades 1999. aastal mitu miljonit tihumeetrit rohkem kui riiklik statistika näitab. Metsakorralduskeskus (EMKK) sai raiete kogumahuks 11 miljonit tihumeetrit, Eesti statistikaameti andmeil aga 6,7 miljonit, teatas ETAle Eestimaa Looduse Fond.

EMKK peaspetsialisti Enn Pärti sõnul raiuti isegi 20protsendilist viga arvestades ikkagi vähemalt kaks miljonit tihumeetrit rohkem, kui riiklik statistika seda näitab.

Vahe tuleneb Pärdi sõnul sellest, et ametlik metsateatistel põhinev statistika näitab väljaraiet ühelt hektarilt oluliselt väiksemana tegelikust.

Küpsete puistute keskmine hektaritagavara on 282 tihumeetrit, riiklik statistika näitab lageraiel väljaraieks veerandi võrra vähem, 216 tihumeetrit. See on ikka väga vähe, arvestades, et vaevalt lageraiel neid kõige viletsamaid puistuid raiutakse, märkis Pärt. EMKK arvutus näitas lageraiel keskmiseks väljaraieks märksa suurema arvu, 266 tihumeetrit.

Veel hullem on vahe tegelikkuse ja statistika vahel harvendusraiel. Riigistatistika näitab keskmiseks puidusaagiks harvendusraiel 38 tihumeetrit hektarilt, EMKK analüüs näitab keskmiseks harvendusraie saagiks ligi kolm korda enam, 102 tihumeetrit hektarilt.

EMKK leidis vead ka raiete pindala statistikas. Põhjustena nimetas Enn Pärt nn tühje raieteatisi — raiuda kavatsetakse, kuid tegelikult jääb raiumata.

Eestimaa Looduse Fondi metsaspetsialist Rainer Kuuba sõnul tõendab andmete erinevus, et keskkonnaministeeriumil puudub adekvaatne ülevaade metsas toimuvast.

EMKK analüüs näitas veel, et liiga suur raiekoormus langeb Eestis kuusemetsale. Kuusk moodustab meie metsadest 18 protsenti, raiemahust on kuusepuu aga 31 protsenti, peaaegu poole rohkem. Samas raiutakse vähe lehtpuumetsa, eriti halli leppa. Kaheksa protsenti Eesti metsadest on halli lepa enamusega, raiemahus moodustab see puu aga vaid neli protsenti. Ehkki 60 protsenti halli lepa metsadest on raieküpsed, märkis Enn Pärt.