Kaupmeeste liit: müügimaks pärsib majandust
Kaupmeeste liidu juhatuse esimehe Kati Kusmini arvates mõjutab müügimaks täna jaehindade tõusu mitte ainult Tallinnas ja seeläbi inflatsiooni tõusu Eestis tervikuna.
"Tõenäolisele inflatsiooni tõusule lisaks on müügimaks väga halva ajastusega, käsil on ettevalmistusperiood tõenäoliseks euro kasutuselevõtuks. Müügimaksuga kaasnev annab võimaluse eurole üleminekut negatiivses valguses kajastada valimiseelsel perioodil," ütles Kusmin.
Ühe protsendi suurune maksukoormus on tänases majandusolukorras ettevõtjate jaoks äärmiselt koormav, kuid siinjuures tugevneb surve sisseostuhindadele ja sunnib kauplejaid kuludes kokku hoidma, eriti tööjõukuludes jm.
Kaubanduses on 1,5-2 aasta jooksul suures ulatuses kokku hoitud ja kasuminäitajad on miinusmärgiga, siis 2010. aastal ei ole enam ruumi kokkuhoiuks.
Kui kõik valdkonnad majanduses on kahe viimase aasta jooksul teinud olulisi kärpeid oma kuludes ja vaadanud üle eelarve, siis ettevõtjate arvates võiks seda teha ka Tallinn, mitte kehtestada täiendav maks eesmärgiga täita eelarvet.
Kuigi 1994. aastast kehtiva kohalike maksude seadusest tulenevalt on võimalik kehtestada erinevates valdades müügimaks, puudub Tallinna määruses õigusselgus ja õiguskindlus. Maksupõhimõtted peaksid olema selged ja ühetaolised ehk maksukohustuse tekkimine peab olema prognoositav, üheselt mõistetav ja täidetav. Seda Tallinna müügimaksu määrus kindlasti ei ole.
Ettevõtjate arvates peaks riik leidma uusi lahendusi omavalitsustele ja soovitama kohalike maksudena kasutada kolme maksu, mis reaalselt toimivad (reklaamimaks, maamaks, teede sulgemise maks või muu). Enne kui regionaalset haldusreformi ei ole läbi viidud, ei tohiks uusi makse kehtestada.
Tallinna linnavolikogu kehtestas 17. detsembri 2009. aasta määrusega 1. juunist ühe protsendi suuruse müügimaksu. Müügimaksuga maksustatakse Tallinna territooriumil asuvas tegevuskohas või selle kaudu füüsilisele isikule jaekaubanduse, toitlustuse või teeninduse valdkonnas müüdud kaubad või osutatud teenused.
