"Huvilisi on Rootsist, Venemaalt ja Eestist," ütles BNS-ile Glaskeki pankrotihaldur Andres Hermet. Tema sõnul on kõik huviavaldused esialgsed.

"Investorit, kes ootaks, et saaks rahakotirauad lahti lüüa, pole ma veel näinud," ütles Hermet. "Võib-olla saneerimismenetluse ajal oli."

Glaskeki võlausaldajate üldkoosolek toimub 15. septembril. Kui koosolek otsustab ettevõtte tegevuse lõpetada, võib Hermeti sõnul hakata ette valmistama varade müüki. Juba praegu on töötajad on vabastatud ja aknatootmine peatatud, selgitas Hermet.

Praegu üritab pankrotihaldur koostöös Glaskeki suurima võlausaldaja Swedbankiga kaardistada tehase tootmisvõimsust. Hermeti sõnul on kinnisvara väärtus arusaadav, aga seadmete ja nende maksimaalsete tootmismahtude osas on vaja suuremat selgust.

Swedbanki soov on Hermeti sõnul varade müügi eest saada kõige kõrgem hind. "Müüa võib tervikvara koos osa lepingutega, võib müüa eraldi kinnisvara, kes ostab tootmishooned ja leiab sinna tootja," selgitas Hermet võimalusi.

Esialgu võib Hermeti sõnul proovida müüa Glaskeki tootmist tervikvarana. "Kuid vaadates Tallinna ja Tartu tehast, on need mõlemad iseseisvad tootmisüksused. Pole kohustust, et neid peaks koos müüma," ütles Hermet.

AS-i Glaskek vastu kogunes 26. augustil toimunud esimese võlausaldajate koosoleku eel nõudeid kokku rohkem kui 350 miljoni krooni jagu. Suurim ettevõtte vastu esitatud nõue oli 310 miljoni kroonine Swedbanki nõue, millele järgnes maksu- ja tolliameti 10,2 miljoni kroonine nõue, ütles ettevõtte pankrotihaldur Eha Pehk toona BNS-ile.

Glaskekile kuulub praegu seisev tehas Tartus, mille saab ettevõtte ühe omaniku Toomas Arumäe sõnul kiiresti käivitada.

Tootmist ei jätka Glaskek praegu Arumäe sõnul ka Lätis. Küll aga jätkavad äri endised Glaskeki töötajad, kes on rajanud oma müügi- või paigaldusettevõtteid.

Glaskeki aktsiatest kuulub Krediidiinfo andmetel Arumäele 31,7 protsenti, ettevõtte endisele juhile Indrek Pajurile 15,6 protsenti, ettevõtte nõukogu esimehele Vladimir Oberšneiderile 34,8 protsenti ja Aleksander Pajurile 17,9 protsenti.

Aprilli alguses oli Glaskekil sõlmitud müügilepinguid 50 miljoni krooni ulatuses. Glaskek sai mullu 115,3 miljonit krooni kahjumit, aasta varem oli ettevõtte kahjum 50 miljonit krooni. Glaskeki grupi käive langes mullu aastaga 51 protsenti 412,7 miljoni kroonini, selgus ettevõtte konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandest.