Swedbank teatas uuest eluasemelaenu baasintressist ning sellest, et laenu baasintressile – olgu selleks panga enda uudistoode eluasemelaenu baasintressi (Mortgage Base Rate) intress või Euribor – lisandub kliendi riskimarginaali kõrval uus nähtus makroriskimarginaal.

Viimane koosnevat Eesti riigireitingule vastavate seitsmeaastaste võlakirjade ja seitsmeaastase euro intressiswapi intressimäära vahest.

Huvitav, miks Swedbank avastas nüüd, et nad sõltuvad makrokeskkonnast? Minu tagasihoidliku arusaama kohaselt on aegade hämarusest alates pangad (ja rahalaenajad) pidanud oma äri juhtides lähtuma lisaks otsesest maksevõimekusest ka makromõjuritest.

Ilmselt ei suutnud Swedbank ega ka teised pangad eluasemelaenubuumi aegu adekvaatselt riske hinnata ja nüüd üritatakse uute klientide peal oma viga tulevikuks "parandada".

Eriti kaunis on konstruktsioon, et makrorisk ei sõltu absoluutselt Eesti (makro)riskist, kuna Eesti Vabariigil puuduvad valitsuse võlakirjad, vaid reitinguagentuuri mingite suvaliste samal riskiskaalal asuvate riikide intressitasemest. Iseasi on see, kas kredidireiting näitab makroriske. Näiteks Moody’s on andnud Eestile krediidireitingu A1. Samal tasemel on näiteks Tšehhi, Slovakkia, Malta, Portugali, Iisraeli, Omaani, Hiina ja Lõuna-Korea krediidireitingud.

Kas minu riskimarginaal peaks sõltuma sellest, kuidas hindab reitinguagentuur Portugali või Hiina krediidireitingut ja millist tootlust sellele turud nõuavad? Mis on sellel pistmist Eesti makroriskiga?

Kui Rootsi riigi poolt päästetud Swedbank ei suuda turult raha kaasata, siis ehk siduda see Swedbanki CDSiga, mis näitab turu hinnangut Swedbanki kindlusele? Sellisel juhul teaks klient, et see, milliseks kujuneb tema lõppintress oleneb sellest, kui riskantseks või väheriskantseks peab krediiditurg Swedbanki.

Huvitav, kas Rootsi eluasemelaenumaksjate lõppintress sõltub sellest, milline on Rootsi riigireitingute vastavate seitsmeaastaste võlakirjade ja seitsmeaastase Rootsi krooni swapi intressimäära vahe? Ei tea, aga julgen selles kahelda.