Helenius: läänega lõimumine kasvatab Eesti šansse idas
Ta rõhutas, et eurole üleminek andis selge signaali Euroopale ja muule maailmale, et Eesti tuli kriisist välja palju paremas vormis kui enne.
Investeerimiskeskkonnast rääkides ütles Helenius intervjuus ajakirjale KPMG Foorum, et kahe-kolme aasta eest hoidsid välisettevõtted Eesti krooni devalveerimisriski tõttu end tagasi. „Nüüd on see oht kadunud ning juba mõeldakse, kuidas tuua tootmine Eestisse. Lisaks eurole on mitmeid teisi tegureid, mis toetavad siia investeerimist: maksud, sõbralik ettevõtluskeskkond ja paindlik tööturg.“
Heleniuse sõnul võib rääkida kasvavast arvust Skandinaavia ettevõtetest, kes on Eestist huvitatud. „Nad vajavad informatsiooni, otsivad sobivat kinnisvara, näiteks tööstusparkides, kuid otsused ei tule üleöö. Tähtis on selgitada skandinaavlastele, kui head on võimalused Eestis,“ märkis Helenius ja lisas, et kohaliku firma ülesostmine ei ole enam lihtsaim viis Eesti turule sisenemiseks.
Eesti kapitaliturgude tuleviku osas tuleb Heleniuse arvates pead kokku panna. „Majanduskriisis liikus suur osa otsustamisest Eestist Stockholmi. Sealsed haldurid näevad Eestit väga väikese turuna ega ole teadlikud siinsetest võimalustest. Kui raha hallataks siin, oleks olukord teine. Kapitaliturgude seisukohalt oleks suur muutus, kui otsuste tegemine toodaks ühel päeval Eestisse tagasi,“ ütles ta.
Rääkides Tallinnast kui võimalikust finantskeskusest ütles Helenius, et ainus võimalus on leida oma nišš. „Maailmas on käputäis tõelisi finantskeskusi: New York, Tokyo ja London. Lisaks on 10 000 linna terves maailmas, kes tahaks olla finantskeskused,“ märkis ta. Viidates Trigoni kogemusele finantsteenuste eksportijana, avaldas Helenius arvamust, et Eestis saaks välja kujundada rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise teenuse selgelt valitud nišis ning seega eksportida puhast Eesti ajupotentsiaali.
