Analüütikud: SKP kasvu taga on peamiselt eksport
Swedbanki makroanalüütiku Maris Lauri sõnul kinnitasid värsked SKP andmed arvamust, et põhiliselt on tegemist ekspordiga seotud kasvuga, mille taga on töötlev tööstus, kuhu on eelkõige panustanud elektroonikatööstus. "Aasta lõpus oli eksport oluliselt tugevam kui sai arvatud," ütles Lauri BNS-ile.
"Mõned teenindussektorid on hakanud kenasti kosuma. Sellest on tulnud tugevust juurde," märkis Lauri. Ta tõstis esile restoranid ja hotellid, transpordisektori ja finantssektori.
Lauri sõnul on tarbimise poolel kahtlemata oluline, et eratarbimine on kasvanud ja see kasv on aasta lõpus natuke veelgi tugevnenud.
"Võib-olla on kõige olulisem see, et kapitali kogumahutus põhivarasse suurenes neljandas kvartalis. Viimati oli tõus 2007. aasta teises kvartalis, see oli väga pikk ja sügav langus. Statistikaamet viitab sellele, et kasv on olnud eelkõige ettevõtete investeeringutes masinatesse ja seadmetesse. Tootmise kasvatamiseks on vaja uusi seadmeid ja neid on vaja uuendada," rääkis Lauri.
Ta lisas, et ehitussektoris oli neljandas kvartalis tagasiminek. "Arvestades ka ilmastikuolusid, oli see küllaltki ootuspärane."
Lauri hinnangul kasvab eratarbimine sel aastal siiski pigem aeglaselt. "Tuleb arvestada, et elanike sissetulekud ei ole veel eriti kasvanud. Kui me vaatame palgatulusid, siis nominaalselt on need suurenenud, kuid reaalselt ikkagi languses. Eks inimesed pisut suurendavad oma kulutusi, aga nad on ikkagi ettevaatlikud."
Lauri hinnangul võib eratarbimise kasv aasta alguses seoses eurole üleminekuga tulla pisut tagasihoidlikum kui mullu neljandas kvartalis. Samuti tõi Lauri ühe olulise eratarbimist mõjutava tegurina välja hindade kasvu. "Kui hinnad väga kiiresti tõusevad, siis paljudel inimestel pole võimalik oma kulutusi suurendada."
Rahandusministeerium märkis oma teates, et möödunud aasta kolmes esimeses kvartalis panustas kasvu peamiselt eksportiv töötlev tööstus, aasta lõpus hakkasid kosuma ka eratarbimine ning investeeringud. Ministeeriumi hinnangul on kasvu taastumine ekspordi toel paratamatu ja majanduse struktuuri muutumise seisukohast positiivne.
Ministeeriumi teatel saavutasid majandususalduse indikaatorid nii Eestis kui Euroopas oma põhja 2009. aasta kevadel. Sellest ajast alates on nii ettevõtjate kui tarbijate usk olude paranemisse järk-järgult taastunud ning Eesti ettevõtted on uute oludega kohanenud. Kõigis majandusvaldkondades peale ehituse ületavad usaldusindeksid praeguseks oma ajaloolisi keskmisi ning see annab lootust tugeva kasvu jätkumisele lähemas tulevikus, märkis ministeerium.
Selle teatel tõstis töötleva tööstuse ekspordi pöördumine kiirele kasvule eelmise aasta alguses Eesti majanduse madalseisust välja. "Sellele aitas kaasa eelkõige arenevate turgude tugev nõudlus, mis omakorda toetas meie ekspordipartnerite majandusi. Nii Rootsi, Soome, Läti kui Saksamaa majandusarengud ületasid eelmise aasta teises pooles varasemaid ootusi."
Lisaks välisnõudluse kasvule tugevdas Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet keerulise majandusolukorra poolt peale surutud kulude vähendamine, mis on kasvatanud tootlikkust ning parandanud ettevõtete kasumlikkust. Kolmandaks oluliseks teguriks osutus Eesti elektroonikatööstuse potentsiaali efektiivne ja jõuline kasutamine Rootsi kaudu liikuvas ekspordiahelas.
Neljanda kvartali majanduskasvust moodustas pea kaks kolmandikku töötlev tööstus, millest omakorda poole andis elektri- ja optikaseadmete tootmine valdavalt ekspordiks. Negatiivse panuse andsid neljandas kvartalis ehitus ning avalik haldus, haridus ja tervishoid. Avaliku sektori tegevusalade langus tuleneb keerulises eelarveolukorras surve all olnud palgakuludest, märkis ministeerium.
Elanike eratarbimiskulutused kasvasid neljandas kvartalis jõuliselt ehk seitse protsenti. Samas võimaldas aasta lõpus kiirenenud hinnatõus reaalset eratarbimist kasvatada vaid kolm protsenti. Tooraine ja valmistoodangu varud eelmise aasta viimases kvartalis enam ei kasvanud, kuid eelneva aasta jooksul oli nende panus sisenõudlusesse märkimisväärne.
Rahandusministeeriumi viimane ametlik majandusprognoos pärineb eelmise aasta augustist ning sellega võrreldes on Eesti majandusarengud olnud positiivsemad. Nii eksport kui osaliselt selle tõttu tugevnenud sisenõudlus on taastunud oodatust kiiremini. Majanduskasvu numbrid ei tarvitse järgnevatel kvartalitel siiski enam nii kõrgele ulatuda kiireneva hinnakasvu ja tugevneva võrdlusbaasi tõttu.
Järgmise majandusprognoosi avaldab rahandusministeerium aprilli algul.
LHV Panga analüütik Nils Vaikla ütles, et eelmisel aastal muutus SKP järk-järguline taastumine aasta lõpuks üsna kiireks kasvuks. "Märkimisväärselt kasvas majandus ekspordi toel, mis suurenes neljandas kvartalis aasta jooksul koguni 60 protsenti. Eesti ekspordikasv on olnud väga jõuline, millel on olnud võtmeroll riigi majanduse taastumisel. Eksporti on vedanud peamiselt elektriseadmete ja puidutoodete tootmine," rääkis Vaikla.
Ta lisas, et neljandas kvartalis jätkas kasvu majanduse sisenõudlus, mis andis kogu majanduse kasvust umbes poole. "Kui kolmandas kvartalis kasvas majandus tänu toormete ja kaupade varumisele lattu, mistõttu võis rääkida pigem lühiajalisest positiivsest mõjust SKP kasvule, siis neljandas kvartalis jäi varude mõju pigem tagaplaanile."
Vaikla sõnul on sisemajanduse nõudluse poole pealt tervitatav majapidamiste kulutuste kasvu jätkumine. "Tarbimine on suurenenud nüüdseks juba kaks kvartalit järjest, mistõttu võime rääkida juba positiivsest trendist, mille süvenemist me ootame 2011. aastal veelgi."
"Mõnevõrra üllatas positiivselt investeeringute kiire kasv, mis veel kolmandas kvartalis oli suures miinuses," märkis Vaikla.
Tema sõnul on sisenõudlusele orienteeritud valdkondadest kasvama hakanud hulgi- ja jaekaubandus, veondus ja laondus ning finantsvahendus. "Käesoleval aastal hakkavad eratarbimine ja ettevõtete investeeringud juba julgemalt kasvama, millest saab ekspordi kõrval majanduse edasiviiv jõud. Kiiremat kasvu ootame just investeeringute mahtudes, mis tõmbusid kriisi ajal oluliselt kokku," lauaus Vaikla.
Statistikaameti täpsustatud andmetel kasvas Eesti SKP 2010. aastal varasema aastaga võrreldes 3,1 protsenti. Alates teisest kvartalist hakkas SKP võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga järk-järgult kasvama ning neljandas kvartalis oli SKP kasv täpsustatud andmetel 6,7 protsenti.
Esialgsetel andmetel kasvas SKP eelmise aasta neljandas kvartalis eelnenud aasta sama kvartaliga võrreldes 6,6 protsenti ja aasta kokkuvõttes oli kasv 3,1 protsenti.
Võrreldes kolmandas kvartaliga kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP neljandas kvartalis 2,3 protsenti. Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP viiendat kvartalit järjest.
